Reaching Towards the Heights

Richard Wurmbrand
Living Sacrifice Books, 6th edition, 1992.
 

«Õpeta meid päevi arvestama.» (La 90:12)

Ameeriklane innustas oma Taist külla tulnud sõpra: «Tee ruttu, jookseme bussi peale!» Bussi jõudes ütles rõõmus ameeriklane: «Me võitsime kümme minutit.» Mees Taist küsis: «Mida sa nendega teed?»
Inimestel Läänes ei ole sellele küsimusele vastust. Meie põlvkonnal ei ole kõndimine enam meeles. Me oskame ainult joosta ja sõita.
Jeesus ei jooksnud kunagi. Ta kõndis. Tema ajal olid olemas kaarikud, hobused ja kaamelid, aga piiblis ei ole kirjas, et Ta neid oleks kasutanud. Ainult ühel korral on täheldatud, et Ta sõitis ja sedagi looma seljas, kes kõnnib inimestest aeglasemalt.
Aega säästa on hea. Iga minut on pärl, aga tihti saame selle väärtusest liiga hilja aru. Üks lugu räägib mehest, kes kõndis pimedas mööda jõekallast. Ta komistas väikese kivikoti otsa ja võttis selle üles. Seejärel kõndis ta edasi ja viskas aeg-ajalt kive vette. Kivide sulpsatused meeldisid talle. Koju jõudes oli kotti jäänud vaid kaks kivi ja siis nägi mees, et need olid teemandid.
Me jookseme, et säästa minuteid ja samas raiskame neid vääritus tegevuses, kõlvatus kõnes ja lõbustustes.
Kassapidaja on vastutav iga sendi eest, mis tema käest läbi käib. Inimene, kes elab seitsmekümne aastaseks, vastutab Jumala ees kolmekümne kuue miljoni minuti eest.

«Jumal on armastus.» (1 Jh 4:8)

Üks vangist vabanenud endise Nõukogude Liidu kristlane kirjutas: «Minu välimus ei ole kütkestav. Vangilaagris pidin ma töötama maa all ning õnnetusjuhtumi tagajärjel on mul selg küürus.
Kord üks väike poiss vaatas mind ja küsis: «Onu, mis sul selja peal on?» Olin kindel, et poiss hakkab mind pilkama, kuid vastasin siiski: «Küür.»
«Ei,» vastas laps. «Jumal on armastus ja ei anna kellelegi puudusi. Sul ei ole mitte küür, vaid su õlgade all on karp. Selles karbis on peidus inglite tiivad. Ühel päeval see avaneb ja sa lendad nende tiibadega taevasse.» Ma hakkasin rõõmust nutma. Nutan isegi praegu, kui sellest kirjutan.»
Igal inimesel on teatav «küür» – mõni füüsiline, vaimne või hingeline puudus, mis teeb ta teistest erinevaks. Aga asjad näivad sellistena ainult siis, kui me vaatame neid oma piiratud maise pilguga. Siin elus me «tunnetame poolikult» (1 Ko 13:12).
Sellepärast näib meie elu ja kannatus tihti mõttetuna. Jumal laseb ühel inimesel olla küürakas, teisel haige, kolmandal vaene, vangist, paljaks röövitud või muul moel kurb. Aga me ei tohi pidada selliseid asju inimlike tõekspidamiste järgi katastroofideks. Me mõtleme selle Vaimuga täidetud lapse kombel ja näeme oma muredes karpe, milles on inglite tiivad ning millega ükskord me lendame taeva.

«Issand on oma pühas templis, tema palge ees vaikigu kogu maa!» (Hb 2:20)

Kaks tuhat aastat tagasi ootas Ateena riigimees nimega Phocion väsinult habemeajajat, kes parajasti andis ühele oma klientidest ülevaadet Ateena poliitilisest olukorrast. Lõpuks jõudis habemeajaja Phocionini ja küsis: «Kuidas ma teie habet ajan?» Phocion vastas: «Vaikselt.» Maailma kirjandusklassikas tsiteeritakse seda lihtsat vastust sageli.
Me oleme vaikusevastase vandenõu ohvrid. Aga ilma vaikuseta ei ole vaimne elu võimalik. Iga päev oleme sunnitud kuulama müra, mida tekitavad autod, rongid, lennukid, raadiod, televiisorid, tolmuimejad, nõudepesumasinad, ventilaatorid kui mitte mainida veel laste latramist ja kära ning täiskasvanute tühja juttu.
Ma tunnen kristlasi, kes on veetnud aastaid üksikkongi hauavaikuses. Kui nad taas inimeste juttu kuulsid, imestasid nad, sest see oli suures osas täiesti sisutu.
Kui tahad jõuda Jumalani, loo enda ümber natuke vaikust. Lülita välja kõik vaikuse häirijad. Mine oma tuppa või õpeta oma kallimaid olema teatavatel tundidel vaikselt.
Aga vaikus ei ole alati vaikne. Sind ümbritsevasse vaikusesse on kinnistunud valudes inimeste ja nutvate kannatajate hüüded, tõelise rõõmu hüüded, innukad vaimsed arutlused, jutlused ja teaduslik tõde. Selle vaikuse kohal kuuled sa Jumala häält. Vaikuses koged sa ilmutusi nagu koges Jeesus, kui Ta veetis pikki öid palves vaiksetel mägedel.

«Ja tulles sisse tema [Maarja] juurde, ütles ingel: Tere, sa armuleidnu, Issand olgu sinuga!» (Lu 1:18)

Kommunistlikul maal viidi noor mees vangikongist kohtu ette. Vanglasse tagasi jõudes säras ta nägu rõõmust. Teised vangid küsisid, kuidas tal kohtus läks. Ta vastas: «Nagu Maarja päeval. Milline imeline päev! Puhas neitsi üksi mediteerimas. Ja äkki seisab tema ees särav ingel. Ta ütleb Maarjale, et tema, loodu, kannab Loojat imikuna oma kätel; et tema, loodu, peseb oma Loojat. Ta peseb Teda, kes hiljem peseb miljoneid inimesi pattudest puhtaks. Tema, loodu, õpetab oma Loojat kõndima. Ta õpetab Teda rääkima Jumala igavest sõna. Tema saab olema Maarja kodu päike ja rõõm.»
«Tulevad ka mõned keerulisemad olukorrad. Maarja seisab nuttes risti jalamil, kus Jumala Poeg ja tema Poeg sureb meie pääsemise eest, aga see möödus peagi. Ta tõusis surnust üles ja läks taeva ja kindlasti võtab Ta oma ema endaga sinna kaasa. Ja jällegi tuleb lõputu rõõm.»
Vangid tänasid teda kena jutluse eest ja küsisid uuesti: «Me küsisime midagi muud? Kuidas kohtus läks?»
Ta vastas: «Ma juba ütlesin. See oli nagu Maarja päeval. Kohtunikud ütlesid mulle, et mind mõistetakse surma. Kas see pole ilus? Pärlitest väravad, kullast tänavad, inglid mängivad harfidel, pühade osadus, ja üle kõige on puhkus Jeesuse süles.» Iga aasta meie elus on samm surma poole. Astugem see samm rõõmsalt ja lootusrikkalt. Jeesus tõusis surnust üles.
Need, kes Temasse usuvad, äratatakse samuti surnust ellu.

«Issand avas emaeesli suu.» (4 Mo 22:28)

Usu Piiblit. Mõningaid lugusid Piiblis on meie mõistusel raske mõista, aga meil ei ole teist valikut. Kui me ei võta vastu Piibli keerulisemaid osasid, tuleb meil vastu võtta absurd.
Ateistid pilkavad: Piibel ütleb, et eesel rääkis. Aga Piibel ei ütle nii. Seal on kirjas: «Issand avas eesli suu.» Kõikvõimas Jumal võib igal ajal panna eesli rääkima.
Pane usk Jumalasse hetkeks kõrvale. Mis siis üle jääb? Uskmatus ütleb, et inimene arenes välja ahvist. See tähendab, et teatud momendil loom, ahv, hakkas rääkima ilma kõrgema, temast targema olendi, abita. Ükski laps ei õpi rääkima kui täiskasvanu teda ei õpeta. Kuidas suutis ahv seda, mida laps ei suuda? Sa pead leppima faktiga, et loom rääkis, kas ilma kellegi teise abita, nagu darvinism õpetab, või avas tema suu tark ja kõikvõimas Jumal. Loomulikult on mõistusel lihtsam vastu võtta viimane võimalus.
Mõtle, milline sisemine tõde peitub esimestes sõnades, mida loom ütles: «Mis ma sulle olen teinud, et sa lõid mind kolm korda?» Ühel päeval küsivad niimoodi kõik need, kellele me oleme liiga teinud. Mida me vastame? Isegi, kui me oleme löönud neid, kes olid süüdi, kas oli siis tingimata vajalik lüüa kolm korda, nagu seda tegi valeprohvet Bileam? Kas ühest löögist poleks olnud küllalt? Ära kuula neid, kes kritiseerivad Piiblit, vaid mõtiskle hoolsalt nende sõnade üle.

«Sest kui me meelega pattu teeme, pärast seda, kui oleme saanud tõe tunnetuse, siis ei jää enam mingit ohvrit üle pattude eest.» (He 10:26)

Vana kristlik legend räägib, et kui Jumal teatas inglitele plaanist teha inimene enda sarnaseks, hüüdis Lutsifer, kes ei olnud veel langenud: «Kindlasti ei anna Ta neile väge olla sõnakuulmatud.» Poeg vastas talle: «Langemise vägi on ka tõusmise vägi.» Siis kurat otsustas tahtlikult langeda ning võttis ka palju teisi endaga kaasa. Tema ootus tõusta aga ei täitunud kunagi, sest ta oli tahtlikult langenud.
Kui Maarja Magdaleena oma pisaratega Jeesuse jalgu pesi, mõistis Lutsifer, kuidas langemise vägi on seotud tõusmise väega. Ta mõistis Issanda sõnade sügavust: «Kellele on vähe andeks antud, see armastab natuke,» ja «tema rohked patud on andeks antud, sest ta on palju armastanud» (Lu 7:47).
Niimoodi arvas kurat, et kui ta suudab kontrollida langemise väge, siis suudab ta kontrollida ka tõusmise väge. Ta proovis esimestele kristlastele Moosese käske peale suruda. Selle õpetuse läbi pettis ta galaatlasi (Ga 3:1) ja ka paljusid teisi. Ka tänapäeval proovib ta allutada kristlasi käskudele: «Ära puutu, ära söö, ära tee» (Kl 2:21,22) ja mängida meie hirmudega.
Aga meil on sõna: «Püsige kindlalt vabaduses, millega Kristus meid on vabastanud» (Ga 5:1). Me ei jätka patus, et arm suureneks (Ro 6:1). Patt ei ole enam meie elu sisuks. Aga me ei lange ka meeleheitesse, kui me teeme pattu. Peetrus tugevdas vendi, kui ta pöördus pärast pattu langemist (Lu 22:32).

«Jumala pojad nägid, et inimeste tütred olid ilusad.» (1 Mo 6:2)

Vana juudi raamat Sepher Ierahmeel räägib loo Vana Testamendi Joosepist. Suur hulk auväärseid Egiptuse naisi läks Potivari majja, et näha tema heebrealasest sulast. Potivari naine andis igale külalisele õuna ja noa, millega seda lõigata. Joosep tuli neid teenima ja külalisi rabas tema kena välimus niivõrd, et nad lõikasid kätte. Potivari naine ütles: «Te olete näinud teda vaid ühe minuti ja olete võlutud. Nüüd saate aru, miks mina, kes ma näen teda kogu aeg, põlen kirest.»
Ka Potivari naine võis olla ilus, aga Joosep oli püha ja keeldus patust. Meie peame järgima tema eeskuju. Kui keegi teeb selles küsimuses pattu, ärgem mõistkem teda väga karmilt hukka. Vastupidi, olgem armastavad nende suhtes, kes annavad järgi inimlikele nõrkustele, mõistes, et seks on inimloomuse kõige tugevam tung. Ja ärgem laskugem meeleheitesse, kui me oleme tihti kiusatud või kui me oleme pattu teinud. Meie lootuseks ütleb Piibli esimene raamat, et isegi Jumala pojad, kes iganes need olid (tõlgendusi on erinevaid), ei suutnud kiusatusele vastu seista.
Kirjutatud on: «Ärge tehke pattu. Ja kui keegi teeb pattu, siis on meil eestkostja Isa juures, Jeesus Kristus, kes on õige» (1 Jh 2:1). Et kiusatus on suur, on auline ka võit kiusatuse üle ja kiusatusest keeldumine.

«Mõned kukkusid tee äärde ja linnud tulid ja sõid selle ära.» (Mt 13:4)

Miks on nii, et kui ühed inimesed kuulavad Jumala Sõna rõõmuga, teised lubavad lindudel, kurjadel vaimudel, selle ära süüa? Vana Testamendi Joosepile rääkis vaarao pagar, kellega ta koos vanglas oli, unenäo: «Vaata, mu pea kohal oli kolm punutud korvi. Kõige ülemises korvis oli kõiksugust vaaraole valmistatud pagarirooga, aga linnud sõid sellest mu peapealsest korvist» (1 Mo 40:16,17). Joosep tõlgendas seda unenägu nii, et pagar puuakse peagi üles.
Kuulsalt Dubna rabilt küsiti, kuidas Joosep seda teada võis. Ta vastas: «Kord maalis kunstnik pildi mehest, kelle pea otsas oli leivakorv. Linnud tulid pildil kujutatud leiba sööma uskudes, et see oli tõeline leib.» Mees ütles: «Kui andekas kunstnik! Ta pidi maalima väga tõepäraselt!» Ta ei olnud hea kunstnik. Linnud tulid leiba sööma, sest inimene ei olnud maalitud piisavalt loomulikul ja ei hirmutanud neid eemale. Nii sai ka Joosep aru, et kui linnud julgesid pagari juurde tulla, pidi pagar olema juba surnud.»
Kurjad vaimud ei saa elavalt kristlaselt Jumala Sõna seemneid ära võtta. Nad võtavad ainult nendelt, kes näevad välja nagu hernehirmutised. Hernehirmutised ei hirmuta vaime kurje. Ole kindel, et su usk on ikka elav usk.

«Küsige muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käige sellel.» (Jr 6:16)

Jahimees hüüdis oma koerale: «Nero, otsi!» Nero tõstis pilgu oma peremehe suunas ja vastas: «Mul ei ole midagi kadunud.»
Mis on kristlased kaotanud, et nad nii palju otsivad? Mõned otsivad uusi kultusi ja lõpetavad okultismis. Aga neid ootab vana tee. Usk, mis päästis Aabeli, kuningas Taaveti, Maarja Magdaleena ja Peetruse on hea ka meie jaoks. Ei ole tõsi, et kristlust on praktiseeritud ja leitud, et sellest üksi ei piisa. Me ei praktiseerinud seda. Mitte kunagi ei leia me paremat vahendit pääsemiseks kui seda on meie eest valatud Kristuse veri ja me ei leia ka paremat õpetust Tema armastusest.
Tüdinenud turist kõndis Louvre'i kunstigaleriis ja ütles valvurile: «Ma ei näe nendes piltides midagi erilist.» Valvur vastas: «Meie ei ole need, kes neid pilte hindavad. Need pildid hindavad meid.»
Kristluse tõelisus on juba ammu tõestatud ja seda inimeste arvamustest sõltumatult. Maalt taeva ulatuv rist on mõõdupuuks ja kriteeriumiks, mille läbi mõõdetakse kõiki religioone, isme, filosoofiaid, filosoofe ja tõeotsijaid. Me kas näeme kristluse ilu ja järgime selle määrusi ja Rajajat või järgime kõlvatute inimeste [nagu kummaliste kultuste rajajaid Piiblis nimetatakse (Ii 30:8; 5 Mo 13:14)] rumalaid leiutisi ning meie üle mõistetakse kohut.
Valigem targalt igaveseks.

«Maarja... näeb kahte inglit.» (Jh 20:11,12)

Haua peale võib vaadata kahel viisil. Peetrus ja teise Jeesuse jüngri ema tulid lihavõtte päeva hommikul oma Issanda hauale, nägid, et see oli tühi ja seal oli vaid riie, millesse oli olnud mässitud Jeesuse keha. Maarja Magdaleena nägi samuti tühja hauda, aga kohal, kus oli lamanud Jeesuse keha, nägi ta ingleid. Mõned inimesed näevad tänasel päeval ainult kristliku tsivilisatsiooni varemeid, kui teised näevad kaugemale selle maailma sündmustest ja näevad, kuidas inglid valmistavad ette jumalariigi tulekut.
Kuidas saab inimene näha ingleid, tunda nende ligiolu? Apostlid olid väga innukad Issanda teenimises. Maarja istus vaikselt Jeesuse jalgade ees ja kuulas Tema sõnu (Lu 10:39), mis kindlasti algasid Moosese ja prohvetitega. Ilmselt kuulis ta ka palju lugusid usu pühakutest ja märtritest ning õppis nendest palju.
Kirik, mis jätab oma õpetusest välja pühakute ja märtrite eeskuju, on kaotanud tähtsa osa. Loe «Moosesest ja prohvetitest,» pidades meeles, et see «on kirjutatud meile manitsuseks, kelledele maailma lõpu ajad on vastu jõudnud» (1 Ko 10:11). Hoia sidet elavate Kristuse pärast kannatajatega. Siis avanevad su silmad.

«Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut.» (Mt 7:1)

Kaks sõpra kõndisid jõe kaldal. Üks libises ja kukkus vette. Ta hakkas hüüdma: «Appi! Appi! Ma ei oska ujuda!» Ta sõber vastas: «Mis sa kisendad! Ma ei oska ka ujuda, aga ma ei hakka sellepärast niimoodi kisama.»
Me mõnikord mõistame inimesi karmilt hukka nende paha tuju või ebaviisakuse pärast. Meie käitume teistmoodi, aga kas on võimalik, et me ei ole kunagi olnud selles sügavas vees, kus nemad on?
Issand nimetas teatavaid inimesi rumalateks (Lu 11:40). Üks variser kutsus Jeesuse enda juurde lõunale. Piiblis ei ole kirjas, et variser oleks Talle kasvõi ühe ebaviisaka sõna öelnud; ta oli vaid omaette imestanud, et Jeesus ei pesnud enne sööki käsi. Ka meie oleksime selle üle imestanud. Ilma igasuguse välise põhjuseta solvas Jeesus võõrustajat ja kõiki tema sõpru, kui ta nimetas neid «rumalateks.» Käsutundja, kes oli samuti sellele lõunale kutsutud, proovis Jeesust rahustada. Issand pöördus tema ja ta sõprade poole öeldes: «Häda ka teile käsutundjaile» (Lu 11:37-52). Väga vähesed tänapäeva inimesed lubaksid külalistel oma majas niimoodi käituda.
Me mõistame hukka inimesed, kes käituvad meie jaoks ootamatult. Võib-olla oleksime kritiseerinud ka Jeesust. Kuid kas meie oleme kogenud Tema suurt kurbust, kui Ta nägi, kuidas Tema oma rahvas hülgas pääsemise peamise sõnumi pimedate juhtide pärast, kes neid eksiteele juhtisid? Ära mõista inimest hukka, kui sa ei ole ühtegi kilomeetrit tema kingades kõndinud.

«Kristus Jeesus... loobus iseenese olust.» (Fi 2:7)

Kuningas Ibrahim otsis Jumalat, aga ei suutnud Teda kuidagi leida. Ühel ööl kuulis ta, kuidas keegi kõnnib raskete sammudega lossi katusel. Üles katusele minnes leidis ta sealt oma kõige parema sõbra, kes jagas tema vaimset muret. Kuningas küsis:
«Mida sa katusel teed?»
«Otsin kaamelit.»
«Kui rumal on otsida kaamelit lossi katuselt,» väitis kuningas. Sõber vastas: «Kui rumal on otsida Jumalat kuningatroonil istudes.»
Jumal annab igale inimesele ülesande – olla kas kuningas, rikas ärijuht, koduperenaine või madala-palgaline tööline. Me peame täitma oma ülesannet alandlikult, rõõmsalt ja armastusega ning mitte üle tähtsustama seda, kes me väliselt oleme. Tihti seob meid kuulsus, au või rikkus ning seetõttu jäävad kõik meie otsingud Jumala järgi viljatuteks. Kristlane võib olla kuningas ainult siis, kui ta peab ennast rahva sulaseks.
Seltskondlik imetlus ja materiaalne varandus on kerged kaduma. Issand hoiatas juba ammu: «Ärge koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste rikuvad ja kus vargad sisse murravad ja varastavad. Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad sisse ei murra ega varasta. Sest kus su varandus on, seal on ka su süda» (Mt 6:19-21).
Jeesus, kellel oli kõige kõrgem positsioon, «võttis endale orja näo... ta alandas ennast.» Järgigem Tema samme. Muidu püüame asjatult Jumalale ligineda.

«Alguses lõi Jumal taeva ja maa.» (1 Mo 1:1)

Ateistlik kingsepp ütles oma pojale, et loodus eksisteerib iseenesest, mille peale poeg vastas: «Siis on kergem omada tervet loodust, kui paari kingi. Sest kingade valmistamisel tuleb palju vaeva näha.» Kui kogu loodus on mateeria evolutsiooni juhuslik tulemus, miks ei jäta ateistid looduse mureks jumalatute raamatute loomise? Miks nad neid nii innukalt toodavad? Isegi ateistlik raamat tõestab, et iga organiseeritud asja taga on taibukas looming.
Tunnista Loojat, imetle Teda ja ära raiska aega kasututele vaidlustele. Kui Lutheri käest küsiti, mida tegi Jumal enne seda, kui Ta maailma lõi, vastas ta: «Ta istus metsas ja valmistas vitsu, et anda naha peale neile, kes rumalaid küsimusi küsivad.»
Üks vastus on ka sellest targast vastusest parem. Issand ütleb meile, mida Isa tegi enne maailma loomist. Enne maailma loomist Ta armastas Kristust (Jh 17:24). Jeesuse armastamine on täis-ajaga töö. See töö võib täita Jumala igaviku. Isa tegi veel midagi. Enne maailma rajamist valmistas Ta ette kuningriigi nendele, kes toidavad nälgivaid, annavad janustele juua, majutavad võõraid, riietavad neid, kel ei ole midagi selga panna ning külastavad haigeid ja vange (Mt 25:34-36). Tunnista Jumalat kui Loojat ja tee neid asju Jeesuse eeskujul, kes «käis mööda maad head tehes» (Ap 10:38).

«Issand on andnud ja Issand on võtnud: Issanda nimi olgu kiidetud!» (Ii 1:21)

Üks lugu räägib inglist, kes ilmus oma lapse hälli juures istuvale emale ja küsis naiselt tema last. Naine hüüdis: «Surm, ma ei anna teda!» Ingel naeratas ja ütles: «Mu nimi ei ole surm, vaid elu. Ma pakun sulle vahetusena kedagi teist.» Ingel näitas naisele ilusat poissi. Naine keeldus. Ta näitas talle tugevat noort meest. Naine keeldus taas. Ingel näitas talle suurt ja töökat meest. Naine kordas kõikidele ettepanekutele: «Ei, ei! Ma ei vaheta teda kellegi vastu. Ma tahan, et väike laps mulle alles jääks.»
Ingel lahkus. Aeg möödus ja ta jäi oma lapsest ilma. Laps vahetati poisi vastu. Naine kaotas ka poisi. Poiss vahetati noore ja tugeva mehe vastu ja nii edasi.
Miks karta surma? Me ei kaota surres rohkem, kui me kaotame iga päev. Iga päev muutuvad meie lähedased ühest elu järgust teise. Ühte nendest paljudest muutustest nimetame me surmaks. Õienuppu ei ole enam, sellest on saanud lill. Röövikut ei ole enam, sellest on saanud liblikas. Päike on võib-olla sinu jaoks loojunud, aga see kiirgab valgust maakera teistes paikades.
Kui ingel on sinu kallima ära võtnud, nõustu alandlikult Jumala tegudega.

«Vaenlased... põgenevad su eest.» (5 Mo 28:7)

Kristlik õpetaja jalutas koos oma õpilasega läbi metsa. Õpilane kõndis mööda kitsast rada paar sammu temast ees. Jänes põgenes tema eest. Õpetaja küsis: «Miks jänes ära jooksis?»
«Sest ta kartis mind,» ütles õpilane.
«Ei,» vastas õpetaja, «sest sinu sees on mõrvarlikud instinktid.»
Iga sõdur on õnnelik, kui vaenlased tema eest põgenevad, aga palju õnnistatum on inimene, kelle juurde tulevad ka tema kõige tulisemad vaenlased kindlustundega, juba ette teades, et neid armastusega vastu võetakse.
Teise Maailmasõja lõpus okupeeris Nõukogude Liidu armee Rumeenia. Suur osa Saksamaa armeest võeti vangi. Iga saksa sõdur võis kõigi nähes minna mahalaskmisele. Ühel õhtul, kui grupp vange ühest paigast teise viidi, kasutasid nendest kaks ära pimedust ning põgenesid. Neil olid mundrid seljas ja nende elu ohus. Nad nägid hoonet, millele oli kirjutatud «Evangeelne luterlik kirik» ning neile meenus, et Rumeenia luterlased olid peamiselt saksa päritoluga. Nad sisenesid hoonesse. Nad kohtasid pastorit, kes neid tervitas, öeldes:
«Ma olen juut ja kristlane. Sakslased tapsid minu perekonna. Kristuselt õppisin ma armastust ja andeksandmist. Ma ei pea teid vastutavateks selle eest, mida Saksamaa väed juutidele tegid. Te olete surmaohus ja tulite meie kirikusse. Te olete meie auväärt külalised.»
Üks sakslastest ütles: «Kui sa oled usklik, siis me teame, et me ei pea kartma.» Nad olid leidnud peidupaiga.
«Meid lepitati Jumalaga tema Poja surma kaudu, kui me alles olime Jumala vaenlased» (Ro 5:10). Olgem nüüd sellised inimesed, kelle juurest isegi vaenlastel pole põhjust põgeneda.

«Me armastame, sest tema on meid enne armastanud.» (1 Jh 4:19)

Mulle räägiti järgmine lugu: Peale Nõukogude Liidu armee tungimist ida-Euroopasse, ööbis vene ohvitser kunstniku majas, kellele meeldis ohvitseri väljendusrikas nägu ning seetõttu kasutas teda maalimisel modellina. Kunstniku ees istudes vaatas ohvitser pilti ristilöödud Jeesusest ja küsis, mis see on. Kunstnik vastas lühidalt, kuid ohvitser ütles:
«Kui Ta oli hea mees ja tahtis kõikidele inimestele pääsemist igaveseks, oleksid inimesed kindlasti Ta õigel ajal ristilt alla võtnud ja Tema haavad terveks ravinud.»
«Palun, ära sega maalimist,» tuli vastus. «Ei, teda ei lastud vabaks. Ta suri ristil. Seda Ta pidigi tegema. Ta maksis hinna meie pattude eest. Aga jätkame tööd.»
Vene ohvitser ei suutnud jääda vait. «Sa pead tuliselt armastama inimest, kes on sinu jaoks sellise ohvri teinud.» Kunstnik pani pintsli maha. Ta oli mitu korda maalinud ristilöödud Jeesust, aga nüüd sai ta aru, et see oli sündinud ilma armastuse leegita. Uskmatu modell õpetas talle, kuidas armastada Kristust.

«Ja selle aujärje sarnase peal, ülal selle peal, oli keegi, kes oli välimuselt inimese sarnane.» (Hs 1:26)

Järgmises salmis on kirjas: «Ja ma nägin otsekui hiilgavat metalli, välimuselt nagu tuld, millel ümber oli kuma, ülalpool sellest, mis paistis olevat ta niuded; allpool sellest, mis paistis olevat ta niuded, nägin ma välimuselt nagu tuld ja sellel oli kuma ümber!»
Raši, kõige kuulsam Piibli kommenteerija, ütleb: «Sellest salmist ei ole lubatud järeldusi teha.» Miks mitte? Me võime ära arvata. See on sellepärast, et kirjeldus näitab selgelt, et Jumal, keda Hesekiel oma nägemuses nägi, omas austatud inimese keha. See kinnitab kristlikku õpetust Jumala Poja kehastumisest inimeses Jeesuses.
Kommenteerides Sakarja sõnu: «Nad vaatavad minu peale, kelle nad läbi pistsid» (Sk 12:10), kirjutab sama Rashi: «Kuigi see salm käib kuningas Messiase kohta, peaksime omistama seda pigem kuningas Hesekijale, et kristlased ei võidaks sellest kasu.»
Me võime aru saada juutide vihast välise ja tseremoniaalse kristluse vastu, mis on süüdi miljonite süütute inimeste tapmises, aga sellegipoolest on kristlik õpetust Messiast tõde ja selles täituvad iidsed juutide prohveteeringud. Esitagem need prohveteeringud juutidele ja kutsugem nad armastusega Kristuse juurde.

«Aga nähes tuult hakkas ta kartma.» (Mt 14:30)

Sündis ime. Issanda käsul kõndis Peetrus vee peal, mis on vastuolus loodusseadustega. Aga miks kartis Peetrus vee peal kõndides räuskavat tuult? Kas Kristus sai ainult hea ilmaga sellist imet teha?
Ka teisel korral kartsid jüngrid suurt tormi, lained lõid vastu paati nii, et see «juba täitus» (Mk 4:37). Nende meeleheitlikke hüüdeid kuuldes vaigistas Jeesus tuule ja rahustas veed. Nüüd olid jüngrid rõõmsad. Aga kui paat on vett täis, siis läheb see põhja hoolimata sellest, kas on torm või mitte.
Mitte see ei olnud ime, et Jeesus sõitles vetevoogusid. Ime seisneb selles, et see paat on Jeesuse juhtimisel sõitnud kaks tuhat aastat, nii headel kui halbadel aegadel, läbi valeõpetuste, ismide ja pattude. See sõidab siiani, kuigi on vett täis ja loodusseaduste kohaselt oleks pidanud juba kaua aega tagasi põhja minema.
Võib-olla oled oma elus läbinud mitmeid purustavaid raskusi. Ära karda, kui sellele veel üks juurde tuleb. Juba see on ime, et sa nii kaugele oled jõudnud.
Ingel veeretas ära kivi Jeesuse haua eest, sest «see oli väga suur» (Markuse 16:4). Kuigi koorem on suurem kui kunagi varem, võib Jumal sulle ingli appi saata.
Julgustus «Ära karda» esineb Piiblis 366 korda, üks kord iga päeva jaoks aastas ning üks päev lisaks ka liigaasta jaoks.

«Siis teine poodud kurjategijaist... ütles Jeesusele: Jeesus, mõtle minule, kui sa oma kuningriiki tuled! Ja Jeesus ütles temale: Tõesti ma ütlen sulle, täna pead sa minuga olema paradiisis!» (Luuka 23:39,42,43)

Enne oma surma ütles Lenin preestrile: «Ma olen eksinud. Pole kahtlust, et rõhutud tuli vabastada, aga meie meetod on toonud kaasa rõhumisi ja kohutavad veresaunad. Mu surelik piin vajub loendamatute ohvrite vere ookeani. Pöörduda on liiga hilja. Venemaa päästmise jaoks oleks meil olnud vaja kümme Assisi Franciscust.»
Lenin jõudis elu lõpus kristluse mõju alla. Ta kohtas õigeusu preestrit Gaponi, kelle kommunistid hiljem üles poosid. Nõukogude Liidu ateistlik ajakiri Nauka i religia avaldas 1973. aasta detsembris järgneva artikli:
«Lenin huvitus väga ühe kristliku sektandi kirjutistest, mis tema kommunistist kaaslane oli kokku kogunud, eriti vanadest käsikirjadest. Ta õppis neid põhjalikult... Eriti oli ta huvitatud kristlase filosoofilistest kirjutistest. Kord, kui ta oli käsikirja põhjalikult läbi lugenud, ütles ta: «Kui huvitav! Lihtsad inimesed kirjutasid selle. Terved raamatud!»
Kommunistlik ajakiri ütleb nii palju. Kes teab, kui palju enam selle loo taga peitub? Võib-olla pöördumine surivoodil. Taevas on suur üllatuste paik. Me oleksime väga üllatunud, kui leiaksime sealt pöördunud kristlaste massimõrvari Vladimir Lenini.
Võib-olla oled sa õel inimene. Võib-olla loed sa seda oma elu lõpus. Sa võid siiski minna paradiisi.

«Õige tunneb oma lojuse hinge.» (Õp 12:10)

Me näeme hobuseid tihti võiduajamistel, tsirkuses ja kui mitte reaalselt, siis vähemalt piltidel. Hobustel on nõrgad jalaluud. See koduloom ei ole loodud hüppama. Hüppama õpib ta ainult siis, kui teda rängalt lüüakse. Praegusel ajal treenitakse hobuseid ka elektrishoki abiga: tsirkuse treeneritel on käes elektripatareid. Üle takistuste hüppama õppides löövad hobused jalgu vastu raudlatte. Valu sunnib neid jalgu kõrgele tõstma.
Ära toeta ega naudi sellist loomade kuritarvitamist: pigem olgu sul loomast kahju.
Mulle isiklikult ei meeldi püramiidid. Mooses ei leidnud, et need oleksid mainimist väärt. Ta mõtles viletsuse peale, milles orjad püramiidid ehitasid.
Kommunistlikes vanglates on vangid väga näljas. Üks viil leiba nädalas oli kauaoodatud luksus. Siiski hoidsid kristlased tihti osa sellest toiduks varblastele ja tuvidele, kes tulid trellitatud akende juurde. Linnud tundsid ära kongide aknad, kus asusid kristlased. Seal ei tule neil pettuda.
Piibel räägib palju loomade eest hoolitsemisest ja ei luba õelust ega ükskõiksust abitute loomade suhtes (5 Mo 22:4). Jeesus rääkis armastusest lindude ja hoolest loomade suhtes Lu 14:5). Ta ei pidanud alandavaks, kui Teda võrreldi lambatalle, lõvi või kanaga, kes kogus tibud oma tiibade alla.
Järgigem Teda kõigis asjus. Kui me näitame üles armastust inimeste suhtes, ärgem unustagem olla head ka loomade suhtes.

«Õnnistage ja ärge needke.» (Ro 12:14)

Mrs. Gerda Forster hoidis naabri ja laps kukkus tema käte vahelt maha. Beebi kukkus vastu suure vaasi äärt ja tulemuseks oli aju kahjustus. Laps jäi eluks ajaks halvatuks.
Lapse ema needis Mrs. Forsterit ja ütles, et tolle sõrmed ära mädaneks. Mrs. Forster pakkus kahju hüvitamiseks suuri summasid. Ema keeldus, kordas needust ja ütles, et Mrs. Forsteri sõrmed ära mädaneksid.
Äkki tundis Mrs. Forster oma sõrmedes suurt valu. Sõrmeotsad muutusid kõigepealt valgeks, seejärel siniseks. See oli nekroos, haigus, mida tuntakse kui «morbus Raynaud». Seda põhjustab psüühiline trauma ja eriti naistel, kelle hingeline seisund on ebakindel. Sõrmed tuli amputeerida.
Üksikkongis olles toksis naaber mulle morse koodis läbi seina: «Kui ma olin kuue aastane, lõin ma oma koolivenda sellepärast, et ta oli juut. Ta needis mind ja ütles, et mu ema ei näe mind ajal, mil ta on suremas. Sellest on möödunud viiskümmend aastat. Ma just kuulsin, et mu ema on suremas ja kavatsesin minna teda vaatama, aga mind arreteeriti.» Needus oli täide läinud. Ma tean ka teisi selliseid juhtumeid.
Ma usun, et mõned needused on täide läinud. Samuti ka mõned õnnistamised. Nii et õnnista, ära nea.

«Inimestele on määratud kord surra.» (He 9:27)

Kõige kindlam äri on surnuaed, samal ajal kui kõik teised ärid võivad tulla ja minna. Võibolla ei lähe sa kunagi juveeliärisse või teatrisse, aga sul tuleb ükskord surra. Kuidas sa kohtad surma?
Julius Caesar suri inimesena, kelle illusioonid ei olnud täide läinud. Tema kasupoeg oli üks tema mõrvaritest. Suure Caesari viimased sõnad olid: «Ka sina, Brutus!» Goethe ütles: «Rohkem valgust, rohkem valgust!» Ta ei olnud varem valgust otsinud. Oscar Wilde'i viimane palve oli: «Shampanjat, palun,» ja siis ta lisas, «Ma suren nii nagu elasin, üle oma võimete.» Napoleon suri deliiriumis hüüdega: «Mond Dieu, prantsuse rahvas, armee eesotsas!» Kuulus matemaatik Lagny oli kolmkümmend kuus tundi oma surivoodil vait. Ta ei reageerinud, kui lähedased teda kõnetasid. Aga kui üks tuttav küsis: «Kas sa ikka veel tead, kui palju on kuuskümmend seitse ruudus,» vastas matemaatik naeratades: «Nelituhat nelisada kaheksakümmend üheksa» ja suri. Carlyle ütles: «Nii et see on surm. See on hea.» Saksa poeedi Heine viimased sõnad olid: «Lilled, lilled. Kui ilus on loodus!» Ta ei mõelnud hetkekski Loojast. Prantsuse kirjanik Rabelais ütles enne surma: «Las langeb eesriie. Komöödia on lõppenud.»
Jeesuse viimased sõnad olid: «Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu» (Lu 23:46). Vangis olles otsustasin ma, et kui ma olen oma suremise momendil veel teadvusel, siis on mu viimasteks sõnadeks: «Jeesus ja Binzea» (nimi, millega ma oma naist hüüan). Kristlased teavad, miks surm on olemas ja on veendunud selles, et teisel pool ootab neid armastus.

«Olge sõna tegijad, mitte ükspäinis kuuljad.» (Jk 1:22)

Topisemeister püüdis kord kinni ühe väga ilusa linnu. Kui ta tõstis noa, et lindu tappa, anus see: «Jäta mind ellu. Mul on väikesed lapsed. Vastutasuks annan sulle kolm head nõuannet, väga lihtsat, aga väga kasulikku.» Topisemeister imestas, et lind oskab inimeste keeles rääkida ja lubas linnu vabaks lasta juhul, kui nõuanded on head.
Lind ütles: «Esiteks, ära usu midagi rumalat, ükskõik, kes seda sulle räägib. Teiseks, ära kunagi kahetse heategu, mis sa oled teinud. Kolmandaks, ära kunagi püüa kättesaadamatut.»
Topisemeister nägi linnu sõnades tarkust ja laskis ta minna. Linnuke lendas esimesele oksale ja pilkas teda: «Idioot, miks sa mul minna lasid? Minu kõhus on teemant. Kui sa oleks mu kõhu lahti teinud, oleksid kogu elu rikas mees olnud.»
Topisemeister kahetses, et oli linnu lahti lasknud ja hakkas puu otsa ronima, et teda uuesti kinni püüda. Aga, kui ta jõudis esimesele oksale, oli lind juba teisel oksal, ja kui mees jõudis teisele, oli linnuke juba kolmandal. Lõpuks topisemeister libastus, kukkus puu otsast alla ning murdis jalaluud.
Kui mees oiates puu all lamas, lendas linnuke lähemale ja ütles: «Sa võtsid minu kolm nõuannet vastu ja kiitsid, et need on head. Miks sa ei järginud neid kasvõi viis minutit? Ma ütlesin sulle, et sa ei usuks midagi rumalat, ükskõik, kes seda ka ei ütleks. Kuidas võisid sa uskuda, et linnu kõhus on teemant? Ma ütlesin sulle, et sa kunagi ei kahetseks heategu. Miks sa kahetsesid, et mind vabaks lasid? Ma ütlesin sulle, et sa ei peaks püüdlema kättesaamatu järele. Kas sa siis ei tea, et paljaste kätega ei ole võimalik lindu kinni püüda? Teie inimesed olete leiutanud raadio ja saate kuulata ühe maa inimeste juttu teisel maal, aga te ei ole veel leiutanud aparaati, mis paneks teie kõrvad kuulama seda, mida teie enda suu räägib, või teie südame uskuma seda, mille kohta teie mõistus ütleb, et see on tõsi.»
Võta Piiblit kui Jumala Sõna. Ära ole vaid kuulja või lugeja, ole ka tegija ja lõpuleviija.

«Ja Issand Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda.» (1 Mo 2:15)

On meeldiv teada, et meie esivanemad elasid paradiisis, mitte loomaaias, nagu Darwin väidab.
«Ja Jumal valmistas inimese, kes põrm on, mullast» (1 Mo 2:7). Teadus kinnitab, et meie ihud on loodud samadest elementidest, millest koosneb Maa.
Vana juudi raamat Sepher Ierahmeel kaunistab seda kohta Piiblist veelgi: «Jumal saatis peaingli Gabrieli, et see tooks Talle savi, millest Ta saaks teha inimese, aga Maa ei tahtnud savi lahti lasta, teades, et saab olema neetud inimese sõnakuulmatuse tõttu.» See oli hea põhjus keeldumiseks. Mõtle sellele, kui laastatud on Maa pommitamiste ja saastatuse tõttu. Aga lõpuks suutis Gabriel Maad siiski veenda. Loodi inimene.
«Jumal lõi inimese oma näo järele» (1 Mo 1:27). Kaasaegne tehnoloogia taastoodab inimest masinate näo järgi – kunstlike, standartsete, materialistlike, programmeeritute ja alati kiirustavatena. Massiteave loob inimest enda kuju järgi, viies teda järjest madalamale tasemele, täites teda vägivalla ja himu mõtetega. Kaasaegsed ülikoolid meelitavad inimesi kordama esimeste inimeste pattu ja eelistama hea ja kurja tundmise puud elupuule. Elu asemele tulevad abstraktsed teooriad ja ideoloogiad.
Kveekerite liikumise rajaja George Fox tahtis minna tagasi Jumala palge ette, «kogeda Jumalat, ... minna mööda leegitsevast mõõgast, minna taas paradiisi ja otsida üles Aadama seisund enne pattulangemist.»
Kristus kutsub meid sellele seiklusele. Tema, olles Jumal, võttis endale inimloomuse, et meie võiksime minna tagasi Jumala palge ette.

«Ega tee midagi riiu... pärast.» (Fi 2:3)

Soshi kõndis koos sõbraga jõe kaldal. Soshi ütles: «Kui hästi kalad end vees tunnevad.» Sõber vastas: «Sina ei ole kala. Kuidas sa tead, kuidas kalad tunnevad?» Soshi vastas: «Sina ei ole mina. Kuidas sa tead, et ma ei tea, kuidas kalad vees tunnevad?» Me tülitseme üksteisega sarnaste küsimuste üle või võistleme kellegi teise kogemusega, mis erineb meie omast.
Kaks talupoega istusid ühel õhtul koos pingil ja lobisesid. Üks ütles: «Ma tahaksin, et mul oleks heinamaa, mis on nii suur nagu taevas meie pea kohal.» Teine vastas: «Ma tahaksin, et mul oleks nii palju lambaid kui tähti taevas.» Esimene küsis: «Millisele heinamaale sa need lambaid ära mahutad?»
Esimesel ei olnud heinamaad, teisel ei olnud lambaid ja nad vaidlesid selle üle, mida neil ei olnud. Kas ka meie ei tülitse tihti asjade pärast, millest me midagi ei tea?
Meil on sama armastus, olgem siis üksmeelsed. Kellegi teise arvamus või hoiak võib olla rohkem väärt kui sinu oma. Tema tänane kogemus, mida sina pead imelikuks, võib olla homme sinu kogemus.
Issand tahtis, et me oleksime üks, nagu Tema ja Isa on üks.

«See on su sulane Joab, kes mind käskis, ja tema pani kõik needsinased sõnad sinu ümmardaja suhu!» (2 Sa 14:19)

Ma nägin ühel ööl unes, et ma olin ühel peol, kus kuulus vene kirjanik ja Nobeli preemia laureaat Solzhenitsõn luges valjult oma raamatut «Gulagi Arhipelaag.» Ma nutsin, kui kuulsin kirjeldatud kannatusi. Solzhenitsõn küsis minult: «Kas sa tead ravimit selliste julmuste vastu?» Ma vastasin: «Ma olen tundnud palju kurjategijaid. Igaühel neist oli oma nõrk koht. Mõni armastas kirglikult oma naist, teine last, mõni hoidis väga oma koera.»
Stalini tütar Svetlana rääkis, kuidas ta nurus oma isa käest välja ühe vangi vabakslaskmise. Ta oleks võinud saavutada veel palju rohkemgi. Vanaaja kuningad võtsid vangi vaenlase poja, teades, et vaenlane ei ründa nii kaua, kuni tema armastatu on vangis. On kurjategijaid, kes ei tee sulle halba, kui sa ähvardad teha halba tema koerale. Kõige julmemad mõrvarid loovutasid vangis olles oma leivaviilu, et toita varblasi.
Naine, kes on varastanud sinult mehe, võib väga armastada oma ema, kelle läbi sa võid mõjutada teda loobuma sinu mehest.
Taaveti väepealik Joab teadis kuninga soovi, et maad valitseks arm. Joab kasutas ühte naist, kes rääkis Taavetile väljamõeldud loo oma mõrvarist pojast, kellele tuleks andeks anda. Kui Taavet oodatult palve rahuldas, palus naine armu Taaveti pojale Absalomile, kes oli rängalt eksinud.
Tee sind solvanud inimesest või ühiskonnast oma armastuse eesmärk. Otsi teed tema südamesse. Laste loomulikku armastust vanemate vastu võib kasutada selleks, et neid mõjutada uskuma. Käitu samamoodi ka teiste inimestega. Imperaator Konstantinust mõjutas tema kristlasest ema soosima Rooma impeeriumi tagakiusatud kirikut ja nii said kristlased lõpuks vabaks.

«Sest kui te annate andeks inimestele nende eksimused, siis annab teie taevane Isa ka teile andeks.» (Mt 6:14)

Ma sain Ladina-Ameerikast sellise kirja:
«Ma kirjutan Peruu partisanide laagrist. Ma istun üleval. Uni on minu juurest lahkunud. Ma otsisin raadiost programme, mis mu meeleolu tõstaks, olin kurb ja hirmul. Mu kaaslaste programmid on muutunud minu jaoks tühjadeks. Need on alati ühesugused ja täis vihkamist. Siis kohtasin ma teie programmi – evangeelium marksistlikus keeles.» Selles öeldi, et suur õpetaja Jeesus rääkis oma vaenlastele andeksandmisest. See lõik puudutas minu olemuse kõige sügavamat kohta. Äkki kogesin ma rahu ja nutsin nagu laps. Mu vanemad kannatasid õela maaomaniku käe all, aga mingil põhjusel ma ei vihka enam. Ma ei oska seda seletada. Kas on võimalik, et ma enam ei vihka?
See on ainus kord, kui ma teie programmi kuulsin. Ma olen nii õnnelik, Don Ricardo. Nüüd ei jäta ma ühtegi teie programmi vahele. Ma tahan lugeda Raamatute Raamatut.»
See mees tuli partisanide juurest ära ja liitus kirikuga. Kaks aastat hiljem läks ta tagasi oma endiste kaaslaste juurde lootusega rääkida neile Kristusest. Me ei ole temast rohkem midagi kuulnud. On võimalik, et kommunistid tapsid ta.
Jeesus tervendas selle inimese kõige mürgisemast tundest – vihkamisest. Kas keegi on ka sinule liiga teinud? Anna andeks. Võta vastu andeksandmine Jumala käest. Ainult siis tunned sa seesmist vabadust.

«Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest.» (Mt 6:34)

Šotlane reisis aeglase rongiga Glasgow'st Londonisse, ostis pileti ainult esimese jaamani, seal ostis järgmise jaamani ja nii edasi. Temalt küsiti, miks ta nii teeb. Ta vastas: «Võib-olla saan ma reisides südameataki ja ei jõua kunagi Londonisse. Nii hoiaksin ma raha kokku.»*
Miks muretseda asjade pärast, mis on veel kaugel? Võib-olla osutuvad need hirmud asjatuteks. Võib-olla sa sured ära enne, kui jõuad kriitilise momendini. Osta pilet ainult järgmise jaamani.
Jeesus on kiriku pea. Peana kuuluvad Temale ka kõik peavalud. Kui su pea on muretsemisest valus, siis on see patt. Nii anastad sa pea võimu, mis kuulub vaid Jeesusele.
Martin Luther läks igal õhtul akna juurde ja ütles: «Jumal, kas see maailm kuulub mulle või sulle? On see minu kirik või Sinu kirik? Kui maailm ja kirik kuuluvad Sulle, siis palun kanna nende eest hoolt. Ma olen väsinud. Ma lähen magama. Head ööd, mu Jumal.»
Võta endale selline hoiak. Talmud ütleb: «Kui päike on loojunud, siis on päev puhas.» Kui saabub õhtu, jäta Jeesuse juurde kõik eelmise päeva probleemid ja ebaõnnestumised. Ära mõtle homse peale. Maga hästi. Homse mured ei jõua võib-olla kunagi sinuni. Nad võivad öö jooksul haihtuda. Olgu su öö ja päev head ilma muretsemiseta.

«Otsekui lilleke orjavitste keskel, nõnda on mu kullake tütarlaste keskel.» (Ül 2:2)

Kuulus Pärsia kirjanik Muslih al-Din Saadi räägib raamatus Gulistan (Rooside aed) loo Madshnunist ja tema armastatud tüdrukust Leilast. See oli õnnetu armastus, sest Leila isa andis oma tütre teisele mehele. Armastusest hull Madshnun (tema nimi tähendab «hullumeelset») põgenes kõrbe, et elada koos elajatega, ilma eesmärgi ja lootuseta.
Maa kuningas lasi tuua ta oma lossi ja pilkas teda sellise rumaluse pärast. Madshnun aga vastas: «Kui sa teaksid, kui ilus Leila on, siis saaksid sa minust aru.» Kuningas käskis ka Leila tema juurde tuua.
Leila oli tavaline beduiinitüdruk, isegi keskpärasest inetum, päikese käes ära põlenud ja vaesusest nõrk. Kõige inetum ori kuninga haaremis oli kindlasti temast ilusam. Kuningas ei saanud aru, miks poiss Leilat nii väga armastas. Madshnun sai kuninga mõtetest aru ja ütles talle: «Sa ei saa näha Leila ilu ja keegi teine ka ei saa. See ilu avaneb ainult neile, kes vaatavad läbi Madshnuni silmade. Armastus ja ilu on kaks mõistatust, mis käivad koos. Ainult see, kes mõistab esimest, võib mõista teist.»
Jumal armastas patust inimest nii väga, et Ta andis oma Poja. Meie armastame Teda, sest «Tema on meid enne armastanud» (1 Jh 4:19). Tema armastus paneb Teda nägema ilu ja väärtust inimestes, keda keegi teine ei hindaks. Uskugem armastuse heasse maitsesse. Ta teab, miks Ta meid on välja valinud. Me rõõmustame Tema armastuses.

«Ja Issand ütles Aabramile: Mine omalt maalt.» (1 Mo 12:1)

Heebrea keeles sõna, mille Jumal Aabramile andis on Leh Leha, mis sõna-sõnalt tähendab: «Mine, sest see on sulle endale kasulik» või «Mine enda jaoks».
Rabi Nachum Chernobler Zatzal tõlgitses seda salmi nii, et Aabram, meie usu esiisa, oli külalislahkuse ja lahkuse allikas. Me loeme 1 Moosese 18:1, et kuigi ta oli just läbinud valusa operatsiooni: «Ta istus telgi ukse ees kõige palavamal päevaajal», et ükski mööduja ei läheks mööda ilma, et ei saaks tema külaliseks.
Aga tema külalislahkus ei olnud alguses veatu, sest ta ei olnud kunagi rändaja olnud. Aabram pidi kõigepealt kogema rändaja raskusi, et saada külalislahkuses täiuslikuks.
Peetrus pidi läbima Kristuse mahasalgamise kogemuse. Issand oli talle öelnud: «Kui sa pärast pöördud, kinnita oma vendi» (Lu 22:32). Sa suudad seda teha, sest sa oled ise läbinud arguse kibeduse.
Jumal tundis kogu inimelu jumalikust vaatenurgast vaadatuna. Aga Isa ütles Pojale Leh leha «Mine enda pärast tulevase inimkonna kohtumõistjana ja saa osa nende rõõmudest ja kurbustest. Ela ise inimeste elu. Niimoodi kogeb jumalus inimeste kogemusi. Sa saad tundma inimeste elu nii, nagu see inimestele paistab.» Nii sai Temast ülempreester, «kes kõiges on kiusatud otsekui meie, siiski ilma patuta.» Nüüd Ta «tunneb kaasa meie nõtrustele» (He 4:15).
Võta vastu nii head kui halvad kogemused siin elus. Siis oskad sa paremini ka teisi inimesi aidata.

«Armasta oma ligimest.» (Mt 22:39)

Need, kes toovad päikesepaiste teiste inimeste eludesse, ei suuda jätta seda endale.
Jeesus «käis mööda maad head tehes» (Ap 10:38). Sellepärast sai Ta laulda ööl, kui Ta ära anti (Mt 26:30).
Ära nõua inimeste naeratust. Kui sa näed kedagi, kes ei naerata, anna talle oma naeratus. Jeesust järgisid suured rahvahulgad. Põhjuseks oli see, et Ta ei oodanud neilt sümpaatiat oma suurtele kurbustele. Ta trööstis inimesi nende muredes.
Ära saa vihaseks inimese peale, kes käitub nii, nagu sulle ei meeldi. Võib-olla on ta kuulanud valet trummarit. Igaüks kõnnib vastavalt muusikale, mida ta kuuleb. Las ta kuuleb sinu käest ilusamat meloodiat. See võib-olla muudab ta ilmet.
Peol minu kodus arutasid kristlased oma sõprade üle. Mõningaid pidasid nad headeks usklikeks, teisi nõrkadeks, kolmandaid uskmatuteks. Vana misjonär Indiast sekkus vahele: «Ärge jaotage inimesi kastidesse. Me võime ka eksida. Parem räägime alati Kristuse armastusest. See teeb tugeva uskliku rõõmsaks, annab nõrgale jõudu ja toob uskmatu pöördumisele. Niimoodi teeme me midagi head. Me ei aita inimesi, kui me neid kastidesse jaotame.»
Anna teistele päikesepaistet ja ära arvusta selle üle, kui palju päikesepaistet teistel on.

«Armastus... sallib kõik.» (1 Korintlastele 13:7)

Juutidel on legend Aabrahamist, ustavate isast.
Ühel õhtul, kui ta oli sügavas mõtiskluses, segas teda koputus uksele. Ukse taga oli joodik, kes palus öömaja. Aabrahami esimene soov oli ta minema ajada ja jätkata magusat osadust Jumalaga. Aga siis tuli talle pähe mõte: «Mis oleks sellisel juhul minu mõtiskluste eesmärgiks? Ma tean juba, et Jumal talub patuseid ja laseb päikesel paista ka joodikute üle ning annab talle igapäevast leiba. Miks peaks mina ära ütlema inimesele, keda Jumal vastu võtab? Ma võin teda sallida. Jumal ju sallib ka minu patte.»
Nii Aabraham pesi, pakkus joodikule toitu ja valmistas talle voodi.
Aabrahamil oli vähem vaimset valgust, kui meil. Kas me võime järgida tema eeskuju?
Kristlased said teada, et vend elas abielurikkumises. Nad kutsusid piiskop Ammona endaga kaasa, et süüdistada patust teo peal, et kirik ei peaks olema enam koormatud sellise liikmega. Kui nad majani jõudsid, oli abielurikkuja peitnud naise tühja kasti, mis tema ruumis oli. Piiskop oli ainus, kes seda tähele pani. Ta istus kasti otsa ja ütles vendadele: «Otsige.» Vennad otsisid, aga ei leidnud kedagi. Ammona ütles neile: «Andku Jumal andeks teie kahtlustused ja ebaviisakas käitumine.» Kui vennad olid lahkunud, ütles Ammona abielurikkujale: «Hoidu kuradist!» Ammona lahkus. Ammona tundis sümpaatiat venna vastu, kes oli patus, pidades meeles, et kunagi kuulus ka tema samasse klassi. Ta proovis võita venda arusaamise ja headusega.
Kui Jeesus viidi kui tall veristamisele, «Ta oli vait» (Js 53:7) ja ei öelnud, et patud millede pärast Ta kannatab ei ole Tema omad. Ta kandis meie patud. Las see päästab meid mitte ainult põrgust, vaid ka teiste üle kohtu mõistmisest. Kandkem siis kõike ja üle kõige inimlikke ebaõnnestumisi ja nõrkusi.

«Vaimu vili on armastus... selliste vastu ei ole käsk.» (Galaatlastele 5:22,23)

Magdeburgi Mechtild ütles kord: «Armastusel ei ole vooruseid.» Armastusel ei ole kindlaks määratud reegleid, kestvaid käitumise põhimõtteid. Augustinuse kuulus käsk oli: «Armasta Jumalat ja tee nagu heaks arvad.» Tavaliselt täidab armastaja Piibli käske, aga erijuhtudel on ta nendest vaba.
Fašistide kontsentratsiooni laagris Auschwitzis, tapeti rasedaid naisi. Kristlasest naisarst, kes oli ise ka vang, tegi salaja aborte sadadele vangidele. Niimoodi päästis ta nende elud. Tõsi on, et ta tappis lapsed emaihus, aga ilma tema vahelesekkumiseta oleks hukkunud nii emad kui lapsed.
Nõukogude armee võttis sakslanna vangi ja saatis ta Siberisse sunnitöölaagrisse. Naistel lubati sealt tagasi tulla ainult juhul, kui nad on lootusetult haiged või ootavad last. Naisel oli koju jäänud kolm last, kelle eest keegi hoolt ei kandnud. Tema mees oli inglaste käes vangis. Ta palus, et valvur aitaks tal saada rasedaks. Niimoodi sai ta minna tagasi koju oma laste juurde. Kui ta mees koju saabus, rääkis naine juhtunust. Mees oli nõus, et sellises olukorras oli see ainuke mõeldav lahendus.
Misjonid kommunismi ja islami maadesse viivad salaja üle piiri kristlikku kirjandust ning kasutavad selle juures kõiksuguseid kummalisi trikke. Armastuse vastu ei ole käsku, kuigi tavalistes olukordades käib armastus käsku järgides.

«(Jeesus ütles) õpetage kõiki rahvaid.» (Matteuse 28:19)

Mahometi poeg Ali, kellest pidi saama tema järeltulija, tapeti ja samuti tapeti ka Ali poeg Husain. Šiitidest muhamedlaste teoloogia on kristlusele kõige lähedasem ning nende pühakirjad on kirjas: «Nutta Husaini pärast meie elu ja hinge tunnetes. Muidu oleksime me kõige tänamatumad olevused. Isegi paradiisis me leiname Husaini. Šiitide jaoks ei ole võimalik nutmisest hoiduda... Husaini surm valmistas ette tee paradiisi.»
Kerbela raamat, mida nad pühaks peavad, ütleb nii: «Husaini surm on meie jaoks uks ellu. Armastus Ali vastu võtab ära kõik patud, nagu tuli hävitab kuivad puud.» Nad austavad ka Ali naist, Fatimat. Nad usuvad, et tema on «kõige jumaliku kehastus naiselikus loomuses, kõige üllam ideaal, mida inimese mõistus eales saavutada võib, paradiisi kuninganna.» Nad usuvad, et «nähtamatu Iman,» nende usuline juht igas põlvkonnas, on kehastunud Jumal.
Ali kaheteistkümnes järeltulija, Mohamed Ibn al-Hasan, kes jäi nelja aastaselt kadunuks, arvatakse olevat võetud taeva, kus ta tuleb tagasi aegade lõpus kui Mahdi, ülemaailmne Päästja.
Me leiame islamis, nagu ka paljudes teistes ekslikes uskudes jooni, mis on sarnased meie kristlikule usule. Inimesed otsivad tõde, millest on neil ainult ähmane ettekujutus. Neil ei ole Kristuse valgust. Pea-aegu kõik islami maad, on ära keelanud kristliku misjonitöö. Palvetagem islami maailma pöördumise eest.

4. VEEBRUAR

«Nii nagu ta mõtleb oma südames, selline ta on.» (Õpetussõnad 23:7)

Ameerika vähihaiguse spetsialist Eugene Pendergrass oli esimene, kes pani tähele, et enamusel juhtudel ilmneb vähk kuus kuni kaheksateist kuud peale mõnda elu tragöödiat, olgu see siis lähedase inimese surm, abielukaaslase truudusetus, ebaõnnestumine äris jne. Aga kui hingeline kurbus saab luua sellise haiguse, siis rahu ja lootus peavad suuresti aitama inimese tervist parandada. Vähi rakud võivad paljuneda, aga valged verelibled saavad neid rünnata ja hävitada. See sõltub paljuski meie usust ja vastupidavusest.
Tihti me oleme haiged sellepärast, et alateadlikult me tahame olla haiged, et võita tähelepanu ja headust, millest me tunneme puudust. Aga on vale tahta olla ainult armastuse vastuvõtja. Ole andja: armasta teisi. Need, kes koguvad endasse vihkamist, kes ei suuda andeks anda, on palju vastuvõtlikumad vähi ja teiste haiguste suhtes, kui need, kes kergelt andeks annavad.
Kord olin ma haige mõlema kopsupoole, selgroo ja luustiku tuberkuloosi, sooletuberkuloosi, kollatõve, suhkrutõve ja südame haigusega. Ma olin vanglas, kus «ravim» koosnes näljast, õhupuudusest, päikese puudusest ja peksmistest. Aga ma olin otsustanud ellu jääda, sest ma tundsin, et pean oma kutsumise täitma. Ma palvetasin ja paljud teised palvetasid minu eest. Üldine palve kogu minu mineviku pattude eest vabastas mu hinge vaevast. Niimoodi andis Jumal mulle energiat võita need haigused.
Ühel päeval pead sa surema. Võib-olla sinu praegune haigus on Jumala vahend selleks, et võtta sind koju. Tervenemine ime läbi on erandid, muidu ei nimetataks neid imedeks. Sellegipoolest usu imedesse. See on võimaliku maailmas. Ja nõustu sellega rahumeelses usus.

5. VEEBRUAR

«Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele.» (Roomlastele 13:1)

Kommunistliku partei keskkomitee kahekümne üheksast liikmest, kes viisid läbi revolutsiooni Venemaal, kolm tapeti vaenlaste poolt, kaks sooritasid enesetapu ning viisteist tapeti omaenda seltsimeeste poolt. Stalinit salati maha pärast surma. Kui need revolutsionäärid, kes soovisid kukutada türanniat, oleksid teadnud, et nende mässu tulemusena surevad nende endi kaaslased ning luuakse türannia, mis on suunatud nii vaenlaste vastu kui ka nende vastu, tänu kellele revolutsioon teoks sai, kas nad oleksid alustanud oma valitsuse vastase mässaja karjääri?
Kas Trotski oleks hakanud revolutsionääriks, kui ta oleks teadnud, et selle tulemusena saab lõpuks võimule Stalin? Stalin tappis kaks Trotski last ja palju sugulasi, kõik tema järgijad ja lõpuks saatis oma käsilase kirvega Trotskit tapma.
Tsaarivõim, mis saatis korda palju kuritegusid, ei oleks kunagi sooritanud selliseid kuritegusid revolutsionääride või rahva vastu.
Enamus revolutsioone ei ole olnud võitlemist väärt. Revolutsioonid on kõige halvemad lahendused. Juutide riik ei oleks hävitatud roomlaste poolt 71. aastal, kui rahvad oleks kuulanud Jeesuse nõuannet: «Ärge pange vastu kurjale, vaid kui keegi sind lööb vastu su paremat kõrva, siis kääna temale ka teine» (Mt 5:39).
Palvetagem revolutsionääride ja terroristide eest, paludes, et nad võiksid kasutada oma energiat rahumeelsete reformide huvides.

6. VEEBRUAR

Madu ütles Eevale: «Jumal teab, et mil päeval te sellest sööte, lähevad teie silmad lahti ja te saate Jumala sarnaseks, tundes head ja kurja.» (1 Moosese 3:5)

Näib, nagu Jumala ja saatana eesmärgid oleksid samasugused. Issand Jeesus ütles Tarsose Saulusele: «Ma läkitan su avama nende (paganate) silmi» (Ap 26:17,18). Kurat tõotab sama. Aga erinevus on suur.
Kui madu su silmad avab, siis on nad alati pärani lahti. Need, kelle silmad avab Jumal, saavad neid sulgeda nii tihti kui soovivad. Nad võivad sulgeda silmad oma venna pattude ees, nagu Seem ja Jaafet katsid oma isa alatsioleku. Niimoodi käituvad kristlased iga inimese suhtes.
Teiselt poolt, need, kelle silmad kurat on avanud, nende silmad on pärani lahti kõikidele tulevastele ohtudele ja muredele. Need on avatud kõikidele probleemidele, mis usk jätab lahendamata.
Need, kes lubavad Jumalal valitseda oma silmade üle, võivad sulgeda need usus raskuste keskel. Miks peaksin ma muretsema? «Vaata, ei tuku ega uinu magama see, kes Iisraeli hoiab!» (L 121:4).
Päev tuleb, mil me näeme «palgest palgesse» (1Ko 13:12).
Ära luba kuradil olla su silmaarst. Las ainult Jumal hoolitseb su nägemise eest.

7. VEEBRUAR

«Ükski varblane ei lange maha ilma teie Isata.» (Mt 10:29)

Hiina pastor Wang-Min-tao riskeeris oma elu Jaapani okupatsiooni ajal, et hoida alal puhast evangeeliumi. Teiste asjade seas ei lubanud ta panna oma kirikusse Jaapani imperaatori pilti. Ta ei lubanud seda au ka Mao Tse-tungi pildile. Ta vabandas end välja sellega, et tal ei ole ka Jeesus Kristuse pilti.
1955. aastal ta arreteeriti, sest ta keeldus tegemast kompromisse kommunistidega. Kaks aastat kasutati tema peal mitmeid ajuloputuse tehnikaid. Piinadest segasena kirjutas ta alla pihtimusele, kus olid kirjas tema «impeeriumi vastased» patud. Ta lasti vabaks.
Vabaduses ei saanud ta rahu. Ta käis ringi kogu aeg pomisedes: «Ma olen Peetrus; ma olen Juudas,» kuni päevani, mil ta läks kommunistide juurde ja ütles, et on muutnud meelt on senisest pihtimusest. Tema ja ta naine pandi vangi. Vanglast kirjutas ta kirja: «Ärge muretsege minu pärast, ma olen rohkem väärt kui varblased.» Ta suri vanglas.
Kord oli ta kristluse silmapaistev juht, aga oli eitanud oma usku. Ta oli langenud. Varblased ei lange puu otsast, kui Isa seda ei taha. Nii ei lange ka kristlased ilma Tema tahteta.
Miks peaks Jumal lubama meil pattu langeda? Taaniel ütleb: «Ja mõistlikest langevad mõned, et neid... puhastada ja valgeks teha» (Tn 11: 35). Langemised, millest me pöördume tagasi Issanda juurde, on alandlikkuse, valguse, tugevuse ja tröösti allikad.
«Kõik tuleb heaks neile, kes Jumalat armastavad» (Ro 8:28). Augustinus lisab: «Isegi nende patud.»

8. VEEBRUAR

«Sest hõlpsam on, et kaamel läheb läbi nõelasilma, kui et rikas sisse läheb Jumala riiki!» (Luuka 18:25)

Punase Hiina endine välisminister, Chou En-Lai, teatas kord, et see kirjakoht avaldas talle sügavat muljet, aga kommunistid kritiseerisid Jeesust, et too lubas rikkal valitsejal rahus ära minna. Ta oleks pidanud rikka mehe arreteerima ja kogu ta vara konfiskeerima.
Kommunistid usuvad, et kapitalistide vara ära võtmine toob kaasa kohese paradiisi. Seda veendumust jagavad isegi mõned vasakpoolsed vaimulikud Läänes ja ka Idas.
Miks oleks pidanud Jeesus noorelt rikkalt mehelt vara ära võtma? Rikkus ja kitsidus esinevad teinekord koos. Kes võtab rikka inimese rikkuse, või võtta ka tema kitsiduse, milleta too ei oleks võib-olla nii rikkaks saanud selles nälgivas maailmas.
Võttes valitseja vara, oleks Jeesus võtnud ära ka rahutuse rikka mehe hinges, mille tõttu rikas mees oli käinud rabi juurest rabi juurde, otsides teed igavesse ellu.
Rikkad peavad lahkuma oma rikkustest surres, kui mitte varem.
«Minu riik ei ole sellest maailmast,» ütles Jeesus (Jh 18:36). Me peame koguma varandust taeva, «kus koi ega rooste ei riku, vargad sisse ei murra ega varasta» (Mt 6:20).

9. VEEBRUAR

«Ja Jehoova Jumal hüüdis Aadamat ning ütles temale: »Kus sa oled?» (1 Moosese 3:9)

Homileetika professor palus oma seminari õpilastel seda kirjakohta lugeda. Enamus õpilastest luges, nagu ütleks politseinik, kes on varga kuriteolt tabanud. Aga hea jutlustaja loeb need sõnad nii, nagu neid ütleks murtud südamega isa. Maailm oleks vähem salapärane meie jaoks, kui me saaksime aru, et kurb Jumal lõi Aadama, kurb Lutsiferi langemise pärast.
Ja siis tuli veel üks pettumus. Ka Aadam langes. Jumal kaotas sõpruse, millest Ta oli palju lootnud.
Hiljem esitas Jumal veelgi traagilisema küsimuse Kainile: «Kus on su vend Aabel?» (1Mo 4:9).
Kus on hea jutlustaja, kes oskaks lugeda neid sõnu, mis väljendavad Jumala kurbust?
Neid küsimusi tuleb lugeda nii, et kuulaja saaks üle hirmust, mis pani Aadama ennast alasti ja patusena peitma puude taha. Küsimused tulid Jumalalt, kes oli juba otsustanud saata Päästja, naise seemnest, kes murtakse inimkonna pattude pärast. Küsimused tulid Jumalalt, kes kaitses eriliselt ka sellist kurjategijat, nagu oli Kain. Kristuse veri saab ka teda puhastada. «Kus patt on suurenenud, seal on ka arm saanud ülirohkeks» (Ro 5:20).
Ole Jumalas kindel kogu oma elu ja usalda Tema headust.

10. VEEBRUAR

«Ärge joovastuge viinast, kust tuleb õnnetu elu; vaid saage täis Vaimu.» (Efeslastele 5:18)

Sa võib-olla lähed alkoholi tarbimisega liiga kaugele. Võib-olla kannatad sa sellepärast, et su lähedased sooritavad seda pattu. Ära nääguta joodikute kallal. Ära nea ennast, kui sa ise oled üks nende seast. Pigem meenuta, kui palju raha sa oled juues kaotanud, kui palju naeratusi oma naiselt ja emalt sa oled kaotanud, kui palju laste naeru sa oled kaotanud ning kui palju õnne on su kodust kadunud alkoholitööstuse pärast, mille ohvriks sa oled saanud.
Külasta vanglat ja hullumaja. Sa kindlasti imestad, kui näed, kui palju inimesi on seal alkoholi tõttu. Keegi ei lähe vanglasse sellepärast, et ta on täiskarsklane või mõõdukas.
Kas sulle meeldib see, kui sa oksendad? Meeldib sulle, kui su lapsed sind põlgavad? Kas sa tahad, et su kallim su maha jätab? Milline äriline tunne sunnib sind tegema kõrtsi omanikke rikkamateks ja ennast vaesemaks? Kas alkohol aitab sul vältida autoõnnetusi? Kas sa mõtled paremini kaine või purjus peaga?
«Viin paneb pilkama, vägijook lärmama, ja ükski, keda see paneb taaruma, pole tark!» (Õp 20:1).
Kuis a oled järele andnud ja tunned end abituna ja põlastusväärsena, pea meeles, et Jumala silmad «voolavad pisaraid ööd ja päevad, ega lakka» sinu patu pärast (Jr 14:7). Ta hoolib. Tal on õige ravim.
Sa ei vaja viina. Püha Vaimu täius on kättesaadav. Erinevalt alkoholist annab see ülendatud meeleolu, mis ei ole mööduv. Kui apostlid nelipüha päeval said täis Püha Vaimu, arvati, et nad olid purjus (Ap 2:13), aga see oli rõõm, mis aitas neil teha suuri asju Jumala jaoks.

11. VEEBRUAR

«Õndsad on vaimust vaesed, sest nende päralt on taevariik.» (Matteuse 5:3)

Uue näidendi «Kristus nahktagis» esietendusel Moskvas oli saal pungil täis.
Näitleja Aleksander Rumjantsev pidi mängima peategelast. Ta kuulus Nõukogude Liidu kõrgklassi ning oli veendunud marksist.
Laval oli tehtud mõnitus altarist. Altaril seisev rist oli tehtud veini ja õlle pudelistest. Risti ümbritsesid täis klaasid. Paksud «vaimulikud« rääkisid purjus «liturgiat», mis koosnes vaid Jumalat pilkavatest lausetest. Sellises kirikus mängisid nunnad kaarte, jõid ja tegid «usuteenistuse» jooksul räpaseid nalju.
Siis tuli Rostovtsev lavale rüüsse riietatud Kristusena. Tema käes oli Uus Testament. Ta pidi lugema kaks salmi mäejutlusest, siis viskama raamatu põlglikult ära ja hüüdma: «Andke mu nahktagi ja müts! Ma eelistan lihtsat proletariaadi elu.» Aga juhtus midagi ootamatut. Näitleja luges mitte ainult kaks salmi, vaid jätkas: «õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa,» (Mt 5:5) ja niimoodi kuni mäejutluse lõpuni. Asjata tegi suflöör talle meeleheitlikult märke, et ta lõpetaks.
Kui Rostovtsev jõudis Kristuse viimaste sõnadeni, tegi ta õigeuskliku kombel ristimärgi ja ütles: «Issand, mõtle minule, kui sa oma kuningriiki tuled!» (Lu 23:42) ja lahkus lavalt. Ta jäi jäljetult kadunuks. Kommunistid vabanesid temast.
Unustagem selle näitleja kombel räpased rollid, mis see maailm meile peale surub ja lubagem end võluda meie Päästja sõnadest.

12. VEEBRUAR

«Ole ustav surmani, siis ma annan sulle elukrooni.» (Ilmutuse 2:10)

Suured jõud kiusavad taga kirikut, nagu kommunism ja islam. Vanad suguharude usundid on taaselavnenud Aafrikas. Teistes maades kogevad kristlased tihti tagakiusu oma kodudes ja töökohtadel.
Kuidas on võimalik tappa tagakiusu draakonit? Märterlus on üks vahend selle jaoks.
Thomas a Becket, Cantgerbury peapiiskop kaheteistkümnendal sajandil, näitas türannist Inglismaa kuningale Henry II-le, et kirikul on vägi, mis ületab selle maailma väed ja et jumalik kestev ei saa olla inimese kontrolli all ja kaduv. Ta võitles selle eest, et riik ei sekkuks kiriku asjadesse. Selle eest ta ka tapeti. Tema viimased sõnad olid: «Ma suren vabatahtlikult Jeesuse nime eest ja kiriku kaitseks.» Sõnumid tema tapmisest kohutasid Euroopat niivõrd, et liikumine kirikuvabaduse vastu peatati. Kõik tunnistasid ta märtriks.
Tema veri punetas veel katedraali kividel, kui 1174. aastal kõndis kuningas Henry II paljajalu Canterbury'sse, et kannatada peksmist, mille ta võttis vabatahtlikult vastu oma kuriteo eest ja valvas tema poolt tapetud mehe hauda. Märtri veri tõi pöördumisele mõrvari. Kas see võib uuesti sündida?
Algkristlasi kiusasid taga roomlased, aga lõpus said Rooma imperaatoritest kristlased.
Rist risti kõrval, haud haua kõrval niimoodi võidab kirik. Tasane kannatamine teeb ka sinust võitja.

13. VEEBRUAR

«Kui keegi tuleb teie juurde, ega too enesega sama õpetust, siis ärge võtke seda oma majasse.» (2 Johannese 10)

Kõiki suuri kristlikke õpetajaid võib täna nimetada kitsameelseteks. Nad tundsid ainult ühte teed taeva. Astronaudid, kes tulid kuu pealt maa peale tagasi, olid samuti väga kitsameelsed. Kosmoselaev peab järgima kindlat ja kitsast trajektoori, mis jätab võimaluse ainult väikeseks kõrvalekaldeks. Kui nad panevad oma suunast ühe kraadi võrra mööda, nad võivad lõpetada avakosmoses või täiesti ära põleda.
Me peame jääma õigele rajale ja haakuma selle külge, mida me Kristuselt oleme õppinud. Luther ei olnud Zwingliga nõus armulaua tähenduse suhtes. Sellepärast õpetas Luther: «See, kes teab, et ta pastor õpetab Zwingli kombel, peab temast lahti ütlema ja armulauda elu sees temalt mitte vastu võtma. Ta peaks eelistama surra ja kõike kannatama... Minu jaoks on kohutav kuulda, kuidas ühes kirikus ja sama altari juures võtavad mehed vastu armulauda, kus ühed neist usuvad, et nad võtavad vastu ainult leiba ja veini ning teised usuvad, et nad võtavad vastu Kristuse verd ja ihu.»
Kui me hakkame nimetama valeõpetajaid «eraldunud vendadeks», võime lõpuks nimetada deemoneid «eraldunud ingliteks».
Jälgi hoolsalt, keda sa järgid. Ole ettevaatlik kirikute ühendamise plaanide suhtes. Kui sa seod kaks lindu kokku, siis nad ei hakka sellest paremini lendama, kuigi neil on neli tiiba. Nad ei lenda üldse.
Jää ustavaks sellele, mida sa oled õppinud Jumala pühast Sõnast.

14. VEEBRUAR

«Meie Isa, kes sa oled taevas!» (Matteuse 6:9)

Dokument, mis levis salaja Nõukogude Liidus, rääkis ühe loo suurest grupist nunnadest sunnitöölaagris, kes keeldusid oma ülemustele tööd tegemast. Nad pandi ahelatesse ja sunniti nälgima. Kõik oli asjata. Vangid pöördusid nende mõju all ning neil moodustus tõeline kirik. Kui Irene, vangla ülemuse tütar, jäi tõsiselt haigeks, ei olnud mehel valikut. Ta palus, et nunnad ta lapse eest palvetaks. Tüdruk sai terveks.
Kommunistliku ohvitseri Tšerednitšenko naine piinles sünnitusel. Tema ja ta lapse elud olid ohus. Keegi soovitas ohvitserile: «Luba, et kui kõik läheb hästi, sa ristid oma lapse ära.»
«Seda tehes võin ma kõigest ilma jääda.»
«Vali siis selle »kõige» ja oma naise ja lapse elu vahel.« Sünnitus läks hästi. Ohvitser lasi oma lapse ristida.
Kommunistid tahtsid, et nunnad loobuksid oma usulistest kommetest ja kannaksid vangi riietust. Nee vastasid: «Me ei kanna antikristuse märki.» Sellepärast sunniti neid külma ilmaga alasti lumes kõndima. Nad kõndisid lauldes«Meie Isa.» Mitte ükski neist ei jäänud haigeks. Kui kommunistid küsisid vangla arsti Mrs. Bravermanni käest, kes ise oli ateist, kuidas see meditsiinilisest vaatepunktist vaadatuna võimalik oli, ta vastas: «Kas te ei kuulnud, kuidas nad laulsid Isast taevas? See on teaduslik seletus.»
Ta on ka sinu Isa.

15. VEEBRUAR

«Pange tähele taeva linde... Pange tähele lilli väljal.» (Matteuse 6:26,28)

Antropoloog küsis Austraalia aborigeenilt: «Tuplin, kas maakera on ümmargune nagu pall (hoides käes tennisepalli) või ristkülik nagu see karp, mille peal ma istun?»
«Ümmargune nagu pall,» vastas tüdruk.
«Kuidas sa tead?»
«Oh, Missus, vaata enda ümber. Vaata, taevas puudutab Maad ümberringi. Kus iganes sa seisad ja vaatad, ikka on see ümmargune. Pane laps maha kõndima, peagi jookseb ta ringi, ta ei seisa paigal nagu aed. Kui lambad eksivad ära, nad jooksevad ringi. Väikesed kängurud jooksevad väga vähe otse, siis kohe ringiratast... Kõik puud on ümmargused, põõsad kasvavad ringikujuliselt... Oh, Missus, miks sa seda küsid?» Siin sai algelise rahvuse mõistuses Maa kuju vastuse kõige lihtsamal viisil.
Ilma geniaalse mõistuse, teleskoobi, hariduse ja keerukate arvutusteta on aborigeenid aru saanud, milline oma maakera kuju.
Me toetume liiga palju teaduse, religiooni ja filosoofiate sõnadele. Me vaatame raamatutesse, et leida reaalsust ja tõde, kuigi isegi primitiivsed inimesed näevad «Jumalat ja igavest väge» Tema loodus. «Sest tema nähtamatut olu... pannakse tähele tema tegudest maailma loomisest alates» (Ro 1:20).
Kasuta oma vaatlusvõimet, ütleb Jeesus, nii et sa mõistaksid paremini inimesi, asju ja sündmusi.

16. VEEBRUAR

«Tölner... lõi enesele vastu rindu ning ütles: Oh Jumal, ole mulle patusele armuline!» (Luuka 18:13)

Venemaa kristlane küsis oma pastori käest: «Kuidas pean ma ütlema sõnu: »Issand, ole armuline!» Pastor vastas: «See on hea küsimus. See on lühike, aga tähtis palve ja seda ei ole kerge öelda. Kui sa neid sõnu ütled, kujuta ette ristilöödud Issandat. Vaata Teda, vaata naelu löödud Tema ihusse ja pea meeles Tema sõnu: «Tulge minu juurde kõik te, kes te olete vaevatud ja mina annan teile rahu.» Kui sa ütled sama lihtsa palve nagu see, siis sa austad Jumalat, teenid inimesi ja kasvad ise armus.»
Ütle oma palved muretult, ära muretse selle üle, et teised ei palveta või kui nad ütlevad oma palved variserilikult.
Religioon võtab sisse usklikke ja uskmatuid, pühakuid ja silmakirjatsejaid, neid, kes armastavad Jumalat ja neid, kes ainult Teda kardavad. Seal hulgas on ka inimesed, kes annavad endast kõik ja need, kes alistuvad vaid teatud punktini. Religiooni sisse kuuluvad ka keerukad rituaalid ja pattukahetsevate patuste alandlikud palved. Religiooni ilma selle kõige ei ole võimalik ette kujutadagi.
Las teised mängivad osa, mis neile on osaks saanud. Sina ütle jälle ja jälle lihtsat palvet, mis sulle on antud: «Jumal, ole armuline.» Siis Ta on sulle armuline.

17. VEEBRUAR

«Sest kui me elame, siis elame Issandale, ja kui me sureme, siis sureme Issandale.» (Roomlastele 14:8)

Kui Paulinus, kristlik misjonär, läks anglosakside juurde, et need ta usu vastu võtaksid, rääkis vana sõdur kuningale rahva kogunemisel: «Pimedal ööl, kui maru möllas ja lund langes, kui te istusite valgustatud saalis tule ees, lendas hetkeks avatud aknast sisse varblane, tiirutas ruumis ja siis lendas samast aknast välja. Me ei ole teda enam kunagi näinud. Niimoodi oleme me kusagilt tulnud, me naudime hetkeks sooja ja valgust ning seejärel me läheme ära. Kui see võõras mees oskab öelda, kust me tuleme ja kuhu me läheme, me peaksime ta usu vastu võtma.»
Kristlastel on vastused sellistele küsimustele. Kõik tähed, planeedid, maakera ja kõik, mis Maa peal leidub, ei ole nii väärtuslik, kui on üksainus inimene sina -sest sina tunned ennast ja neid, aga nemad ei tunne midagi. Meie hinged on tulnud Jumalalt, aga on läinud eksiteele, olles kütkestatud selle maailma asjadest. Sellepärast Jeesus, Jumala Poeg, tuli Maa peale ning Isale meeldis Tema täiuslikult sõnakuulelik elu ja ohvrisurm ristil. Tal ei olnud vaja neid «vooruseid» välja teenida, sest Ta taevane Isa armastab Teda Tema jumaliku loomuse pärast, aga Maa peal omandatud voorused antakse edasi Tema järgijatele, kes niimoodi saavad pärida ilusa paradiisi igaveseks.
«Kellel on Poeg, sellel on elu; kellel Jumala Poega ei ole, sellel ei ole elu» (1Jh 5:12).
Hämmastavalt paljud intellektuaalid nimetavad end «agnostikuteks,» teadmata, et see tähendab kreeka keeles «harimatu, mitteteadev.» On häbi mitte teada, kui inimesel on võimalik saada teadmisi.
Kristlik usk annab rahuldavad vastused elu kõige raskematele probleemidele.

18. VEEBRUAR

«Ega ometi mina see ole, Issand?» (Matteuse 26:22)

Venemaa Barnaui baptistlikust kirikust kommunistliku rõhumise ajal saadetud kiri räägib, kuidas salapolitsei tungis nende ridadesse kuus aastat tagasi naise Z. Polušina isikus. Naine esitas end õpetajana. Ta nuttis, palvetas ja teeskles pöördunut. Peagi sai temast kangelane. Ta keeldus usku salgamast, kaotas töökoha ning vallandati vabrik vabriku järel tema kristliku tunnistuse pärast. Tema kommunistist mees kohtles teda halvasti ning jättis ta pojast ilma. Mees hävitas naise raadio, sest see kuulas välismaalt tulevaid jutlusi.
Kõik kirikuliikmed nägid tema julgust kannatustes. Niimoodi tunnustati ja hinnati teda väga kõrgelt. Tema sai kätte uue kirikuliikme, kes oli salapolitsei agent. Kõrgelt au sees olles teadis ta kõiki kiriku saladusi, eriti sellepärast, et tema palveid saatsid alati pisarad. Kuue aasta möödudes saadi teada, et ta on olnuid kommunistide käsilane, et tal ei ole kunagi olnud meest, poega ega töökohta, mida kaotada. Kõik oli vaid niimoodi lavastatud.
Ära ole kivbestunud ega üllatunud, kui sind reedetakse sõpruses või armastuses või kui sa oled alusetult usaldanud mõnda inimest. Viga võib olla sinus, et sa ei pannud tähele Jeesuse käsku: «Aga hoiduge inimestest» (Mt. 10:17). Paljud oli neid prantslasi, hollandlasi ja norralasi, kes reetsid oma kodumaa Saksa okupatsiooni ajal. Palju oli ka neid Ameerika sõdureid, kes tegid vaenlasega koostööd Korea ja Vietnami sõjavangidena.
Selle asemel, et nõuda ustavust teistelt, kui sa kuuled reetmisest, küsi endalt nagu apostlid küsisid: «Issand, olen see mina?» Me kõik oleme potentsiaalsed Juudased ja ainult Jumala arm saab hoida meid Jumalale ja inimestele ustavatena.

19. VEEBRUAR

«Kes oma põldu harib, sel on leiba küllalt.» (Õpetussõnad 12:11)

Inimkonnal on kolm korda rohkem relvi, et tappa kõik inimesed ja ainult pool toidust, mida inimkond vajab. Iga teine inimene kannatab nälja või alatoitluse all. Streigid, mässud ja revolutsioonid ei suurenda toidu tootmist. Veelgi enam, need teevad haiget meie kaasinimestele.
Proovi neid vahendeid, mis Jumal selliste olukordade jaoks on andnud:
1) Palveta regulaarselt meie Issanda poolt antud sõnadega: «Meie igapäeva leib anna meile tänapäev.»
2) Ole Jumalale kuulekas. Kirjutatud on: «Kui te käite mu seaduste järele ja peate mu käske ja teete nende järele... te saate leiba süüa küllastuseni» (3Mo 26:3-5).
3) Jälgi, kuidas sa sööd. «Jumal on (road) loonud selleks, et usklikud ja tõetundjad seda vastu võtaksid tänuga» (1Ti 4:3). «Söö rõõmuga oma leiba» (Kg 9:7). Algkristlased «võtsid toidust ilutsemise ja siira südamega» (Ap 2:46).
4) «Tooge kogu kümnis varaaita... ja proovige mind sellega, ütleb vägede Jehoova! Tõesti, ma... kallan teile õnnistust küllastuseni!» (Ml 3:10).
5) Kui vaja muuda oma suhtumist vastavalt kirjakohale: «See, kes elab õigluses ja räägib tõtt, kes põlgab rõhumisest saadavat kasu, kes raputab käsi, et mitte vastu võtta meelehead (altkäemaksu ingl. k.), kes topib kõrvad kinni, et mitte kuulda veretööst ja kes suleb silmad, et mitte näha kurja... temale antakse ta leib» (Js 33:15,16).
Meie vastupidiselt kulutame raha selle peale, «mis ei ole leib» (Js 55:2). Me kõik kulutame asjatult ja mõtleme vähe teiste vajaduste peale.
Teades, et nälg vaevab maad, muutkem oma tavasid enda vaimse heaolu ja nälgivate inimeste heaks.

20. VEEBRUAR

«Maarja aga seisis haua juures väljas ja nuttis.» (Johannese 20:11)

Nuttev naine tuli politseijaoskonda.
«Otsige mu mees üles. Ma ei suuda ilma temata elada. Ta on kadunud.»
«Rahunege, naine, vaatame kõik faktid üle. Millal teie mees kadunuks jäi?»
«Nädal tagasi.»
«Miks te ootasite kuni tänaseni ja ei teatanud sellest?»
«Täna on tal palgapäev.»
Paljud meist otsivad Jumalat ainult siis, kui me vajame Tema abi, kui me oleme teatavas kriisis ning mitte sellepärast, et me Teda lihtsalt armastame.
Kas sa oleksid armastanud Päästjat, kes oli ristil ja teatas, et Jumal on Ta maha jätnud? Kas sa oleksid kulutanud oma armastust ja kalleid lõhnarohte ja salve Päästjale, kes oli laip ning kellest poleks olnud kellelegi kasu? Maarja Magdaleena kulutas.
Ta istus Jeesuse haua juures armastuses ja nutus. Sellepärast äratati Jeesus nii vara ellu. Kuigi Ta maeti reede õhtul, oli Ta elus pühapäeva hommikul. Ta vaim nägi Maarjat nutmas haua ääres ja Ta ei suutnud taluda neid pisaraid.
Näita Jumalale ja inimestele kõikumatut armastust, mida ei muuda olukorrad.

21. VEEBRUAR

«Mida hüütakse heebrea keeli.» (Johannese 5:2)
«Kas sa oskad kreeka keelt?» (Apostlite teod 21:37)

Piibel oma algkeeltes (heebrea, aramea ja kreeka) on Jumala Sõna. Meie tänapäeval omame tõlgitud Jumala Sõna. Piibli algkeelte tundmisest saadav kasu on ilmselge. Iga kõrgharidusega inimene saab õppida selgeks heebrea või kreeka keele, kui ta pühendab nende selgeks õppimisele veerand tundi päevas. Ma innustan teid õppima algkeeli.
Ühes inglise keelses tõlkes on mõned sõnad kaldkirjas, mida kasutatakse, kui tõlgile näib, et Piibli laused ei ole ilma lisanditeta täiuslikud. Näiteks 2 Saamueli 5:8 heebrea keelne tekst kõlab nii: «Taavet ütles: «Igaüks, kes lööb jebuuslasi... keda Taaveti hing vihkab!» See on kõik. Tõlgid lisasid: «saab ülemaks ja pealikuks». Algtekstis ei ole sellist tõotust. Taaveti sõdurid pidid täitma tema soovi armastusest oma maa vastu, mitte selleks, et jõuda kõrgemale aukraadile.
1. Moosese 13:9 ütleb Aabraham Lotile: «Mine nüüd minu juurest ära; vasakut kätt, lähen mina paremat kätt; paremat kätt, lähen mina vasakut kätt.» Tõlgid lisasid kaldkirjas: «Kui sina võtad vasaku käe, kui sina lahkud paremat kätt.» Algtekst ei ole grammatiliselt selge, aga õpetab, et kaks on üks ihu ja usklike üksteisest eraldumine on nagu käe maha raiumine.
1. Moosese 30:27 ütleb heebrea keeles lihtsalt: «Laaban ütles: »Kui ma nüüd sinu silmis armu leiaksin.» Sõna «jää siia» on lisatud tõlkijate poolt. Jaakob pidi valima selle, mida ta enda jaoks paremaks pidas. Armastus ei sunni teistele peale enda suhtumist. Laaban tahtis vaid leida soosingut Jaakobi silmis.
Uuri Piiblist algset tähendust. Palu oma pastoritelt, et nad läheksid algteksti juurde ja tõlgitseksid seda.

22. VEEBRUAR

«Rumal ütleb oma südames: «Jumalat ei ole!»» (Laul 14:1)

Laulu autori päevil elasid inimesed elu looduses ja ainult rumalad erakud said eitada Jumala olemasolu, kuidas nad seda ette kujutasid. See ei ole enam tõde. Kaasaegne ateism on nähtus, mille autoriteks on inimesed, kes elavad rahvarohketes linnades, kes kõnnivad ja sõidavad asfaldil ning ei ole loodusega enam kokkupuutes. Linnaelanikud on reostanud õhu ja vee. Nüüd küsivad nad, kus on Jumal. Inimesed, kes elavad paikades, kus on taevas sinine, õhk puhas ja vesi sädeleb, teavad, kus on Jumal. Põllumeeste seas on väga vähe ateiste.
Esimene krookus, kevade tulek, aastaaegade rütm, pimedad metsad ja küpse viljaga põllud, putukate töö, lindude ränne, lumehelbe keeruline kuju kõik räägivad oma Loojast. «Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust!» (L. 19:2).
Indiaanlaste pealik ütles 1854. aastal Washingtonis: «Valge mehe surnud unustavad maa, kus nad on sündinud, kui nad lähevad tähtede juurde kõndima. Meie surnud ei unusta kunagi seda ilusat maad, sest see on osa meist. Lõhnavad lilled on meie õed, hirv, hobune, suur kotkas, need on meie vennad. Kaljumäed, ojad aasadel, hobuse ihusoojus ja inimene, kõik kuuluvad ühte perekonda.»
Aga selle indiaanlase arvamus valge mehe kohta ei olnud õige, vähemalt selles osas, mis puudutab kristlasi. Meie näeme Maad, kui Jumala jälgealust järi. Jeesus kõndis ja maeti sellel. Jeesuse ihu muutus Maa elementideks. Ta võttis oma ihu taeva kaasa. Ta armastas Maa elemente, mis laulavad Jumalale au.
Looduse rüpes üles kasvanute seas ei eksisteeri ateismi. Kinnitagu see veendumus sinu usku Jumalasse.

23. VEEBRUAR

«Kui vesi lähkrist lõppes... Jumal tegi Haagari silmad lahti, nõnda et ta nägi veekaevu.» (1 Moosese 21:15,19)

Aabraham saatis Haagari kõrbesse. Peale pikka teekonda koos oma poja Ismaeliga, Haagar avastas, et tema ainus veeanum oli tühjaks saanud.
Haagar oli kõrbes. Seal ei olnud lootust. Ta pani lapse põõsa alla ja «istus temaga kohastikku, ammulaske kauguses... ja nuttis». Näis nagu poeg oleks kaduma läinud. Janune laps, tühi pudel, kõrvetav päike. Naine ootas poja surma.
Aga ta oli unustanud ühe asjaolu. Ka meie unustame selle kui me läbime raskusi. On olemas Jumal. Jumal ilmutas tühja pudeliga ringikõndivale naisele veekaevu. Jumal on jätnud su võib-olla ilma väikestest võimalustest, et anda sulle suuremaid.
Me kanname pudeleid; Jumalal on kaevud.
Immutagem vett pääsemise kaevudest.

24. VEEBRUAR

«Inimestele on määratud kord surra.» (Heebrealastele 9:27)

Neliteist hukkamisele määratud jaapanlasest sõjakurjategijat pöördusid kristlusesse. Viimane nende seast, Nišizawa, ütles: «Ma elan tänulikke päevi, uskudes, et ma võiksin pääsemise vastu võtta... Päästetud Jumala armust, et elada Kristuses ja surm on mulle kasu.» Ateist ütles oma surivoodil: «On üks asi, mis rikub kõik elu naudingud. Ma kardan, et Piibel on tõde. Kui ma teaksin kindlalt, et surm on igavene uni, oleksin õnnelik. Aga üks asi lõhestab mu hinge: kui Piibel peaks olema tõde, siis olen ma igaveseks kadunud.»
Prantsuse kuninga Louis IX viimane nõuanne oma tütrele enne surma oli: «Ma anun sind, et sa armastaksid meie Issandat kogu oma väest, sest see on kogu headuse alus. Ma soovin, et sa saaksid aru, mida Jumala Poeg on teinud meie lunastuse jaoks. Ära ole kunagi süüdi tahtlikus patus, isegi kui see nõuaks sinult elu.» Philip Melanchthon, Lutheri lähedane kaastööline reformatsioonis, ütles: «Ma tahan ainult taevast, sellepärast ärge tülitage mind enam.»
Francis Spira, peale seda kui oli aastakümneid olnud evangeelne jutlustaja, ütles hirmust tagakiusu ees rahvahulga ees lahti oma usust. Tema viimased sõnad olid: «Ma olen vabatahtlikult ja oma veendumuste vastaselt Kristusest lahti öelnud. Ma tunnen, et Kristus teeb mind kalgiks ja ei anna mulle enam lootust. Kohutav on langeda elava Jumala kätesse.»
Surev kirikuõpetaja ütles: «Ma kutsun taeva ja maa tunnistama, et kui ma peaksin terveks saama, töötaksin ma pühaduse eest. Rikkust, naudingut ja inimeste aplausi pean ma prügiks. Aga nüüd on ka parimad otsused tähtsusetud, sest on liiga hilja.»
Pea meeles, et kord sured ka sina. Paranda meelt siis, kui sul on veel aega.

25. VEEBRUAR

«Mõistetakse õigeks täiesti muidu, tema armust, lunastuse läbi, mis on Kristuses Jeesuses.» (Roomlastele 3:24)

Vaene fakiir palus, et Jumal teda toidaks. Jumal rääkis talle unes ja juhtis ta teatavasse paika, laskma noole ida suunas ning kuhu
iganes nool kukub, sealt kaevama varandust. Fakiir lasi palju nooli ja kaevas igas suunas, aga kõik oli asjata. Siis tuli taevast hääl, mis ütles: «Ma ütlesin sulle, et sa tõmbaks noole vimma, aga mitte tõmbama seda kogu oma jõuga, nagu sina tegid. Lase nii õrnalt kui võimalik, sest peidetud varandus on sulle lähedal.»
Ära tee vaevalisi pingutusi usus. Kui mu poeg oli väikene, ta küsis minult, kuidas ta peaks end kontrollima, kas ta ikka on usus või mitte, nagu nõutud 1. Korintlastele 11:28. Ma ütlesin talle, et vaadaku, kuidas raudteejaamades proovitakse haamriga rataste vibratsiooni. Siis, vastu oma rinda lüües, ütlesin ma: «Nii pead ka sina lööma vastu oma rinda, küsides ikka ja jälle: »Süda, kas sa armastad Jeesust?»
«Isa,» vastas ta, «sul ei ole õigus. Kord ma palusin raudteejaama mehaanikult, et ta annaks haamri mulle. Ma leidsin, et see töö on väga kerge. Meie peame väga õrnalt vastu oma rinda lööma. Kui ma kuulen vaikset sosinat enda sees: «Ma armastan Jeesust,» siis on sellest küllalt.»
On inimesi, kes võtavad endale suuri usulisi raskusi selle asemel, et lihtsalt uskuda, et Jeesus Kristuse veri päästab ka kõige patusema. Ta on just siin. Kallista Teda.

26. VEEBRUAR

«(Väldi) alalisi tülitsusi inimeste vahel, kellede mõistus on rikutud.» (1 Timoteose 6:5)

Kaks meest vaidlesid sõna «klaas» tähenduse üle. Üks ütles: «See on silinder ning neetud on igaüks, kes midagi muud ütleb.» Teine ütles: «Klaas on ükskõik, millise kujuga anum, mida kasutatakse joomiseks ning neetud on igaüks, mis midagi muud ütleb.»
Klaasi võib defineerida mitmeti. Selleks on mitu võimalust. Näiteks, klaas võib olla viskerelv, mida vihastudes visatakse vastasele pähe. Selle reaalsusel pole midagi pistmist nimetusega «klaas,» nagu seda nimetatakse eesti keeles. Prantsuse keeles on see verre ning vene keeles stakan. Definitsioonid on subjektiivsed, puudulikud ning on antud vaid teatavast vaatenurgast lähtudes.
Ära kunagi unusta, et iga vaatenurk on pimeduse vaatenurk, sest see välistab teised vaatenurgad samaväärsete hulgast. Kui ma vaatan üles, siis ei näe ma enam toa põrandat. Kui ma alla vaatan, ei näe ma lage. Ma jõuan tõeni ainult siis, kui ma tunnetan kogu tõde koos selle keerukustega. Aga reaalsus ei ole vaid materiaalne, see on vaimne. Reaalsus tunneb ennast. Kristus on selle ennast-tundva täiusliku reaalsuse väljendus. Sellepärast ütleb ta: «Mina olen tõde» (Jh 14:6).
Pane tähele seda, et Ta ei öelnud kunagi: «Tema on» tõde. Ta ütles: «Mina olen tõde.» Meil ei ole lubatud kasutada asesõna. Kui Jeesus on sinu jaoks «Tema,» siis ei ole sul tõde. Ta peab olema sinu «Mina.» Ta tahab elada sinu südames sama reaalselt nagu Ta elas neitsi Maarja üsas. Siis, kui sa Temaga samastud, kaovad ka sinu kahtlused. Ka sinust saab siis tõe kehastus. Puudustega? Jah. Aga «Kristusega sinus» on sul «au lootus» (Kl. 1:27).

27. VEEBRUAR

«Laske mõlemal kasvada koos.» (Matteuse 13:30)

Ameerika Ühendriikide põllumees kirjutas kord põllumajandusministeeriumile: «Ma olen proovinud kõike, mida ma eales olen lugenud, sealhulgas ka teie väljaannetest, või kuulnud selle kohta, kuidas võililledest lahti saada, aga nad on ikka veel olemas.» Vastuseks saadeti talle viimane soovitus sellel teemal: «Kallis härra: Kui te olete juba kõike proovinud ning teil on ikka veel võililled, siis jääb üle veel üks ravim. Õppige neid armastama.»
Mis iganes vahendeid sa kasutad, sa ei vabane kunagi võltsidest sõpradest, vaenlastest, konkurentidest, vastastest või sugulaste ja abikaasaga seotud pahandustest. Aga sa võid üks kord ja igaveseks vabastada end koormast, mille nad sulle on pannud, kuulutades nad oma armastuse objektideks. Vaenlaste armastamine ei ole võimalik, kui sa tapad end aeglaselt nende vastu viha toites.
Ära otsusta oma vaenlaste üle suhtumiste järgi, mida nad sinu suhtes omavad, vaid olukordade järgi nende endi eludes. Võib-olla ei ole neid kunagi armastatud. Võib olla oled sina nende viha patuoinas vimma pärast teiste inimeste vastu, keda nad rünnata ei julge. Mees, kellel on õel ülemus töö juures võib teinekord öelda õelusi oma naisele. Ta peab olema vait siis, kui ülemus teda noomib. Nii saab naisest märklaud.
Sa ei saa alati muuta elu kulgu. Armasta seda koos kõigega, mida see kaasa toob. Jeesus ütles: «Mina olen elu» elu koos kõige sinna juurde kuuluvaga. Pea seda pühaks ja kohtle hoolikalt.

28. VEEBRUAR

«Eralduge neist.» (2 Korintlastele 6:17)

Põllumees kuulis Tirmidi printsi teadet selle kohta, et suur tasu antakse mehele, kes viib sõnumi nelja päeva jooksul Samarkandi, kiirustas nii kiiresti kui võimalik Tirmidi. Linn oli kohkunud arvates, et põllumehe tuline rutt on seotud läheneva õnnetusega. Kui mees lõpuks printsi juurde jõudis, ütles ta vaid, et on tulnud kiiruga teatama, et ta ei suuda Samarkandi nii kiiresti minna.
Ma mõtlen tihti Rumi «Masnavi» loo peale, kui ma kuulen paljude kirikute palveid, kus inimesed, kes on rutanud teenistusele, vabandavad Jumala ees fakti pärast, et nemad, olles patused, ei ole suutelised Jumala käske täitma. Mis kasu on sellest, et nad tulevad Jumalale seda teatama?
Sa oled nõrk usklik. Jumal ei nõua sinult paljut, vaid ainult seda, et sa ei oleks samas ikkes koos uskmatuga või muidu saab sulle osaks sama hukatus.
Hiirel kujunes välja suur kiindumus konna vastu. Selleks, et oma sõbraga igal ajal suhelda, kinnitas ta nööri ühe otsa konna jala külge ja teise otsa enda jala külge. Natuke aega hiljem tuli kaaren ja haaras hiire endaga kaasa, kusjuures konn, kes oli hiire külge kinni seotud, tõmmati kaasa ja hukkus koos hiirega. Kui konn ei oleks olnud kinnitatud hiire külge, oleks ta ellu jäänud. Kaaren ei oleks vette lennanud.
Selle asemel, et kogu aeg öelda Jumalale, et sa ei ole võimeline Tema käske täitma, ükskõik kui nõrk sa ka ei oleks, eralda end maailmast ning kohe leiad sa end uuest keskkonnast, mis on soosiv Jumala tahte täitmisele.

29. VEEBRUAR

«Jumalale oli meelepärane... ilmutada minus oma Poega.» (Galaatlastele 1:15,16)

Michelangelo kasutas kiviraidurit modellina Kristuse kuju jaoks ja ta õpetaja Ghirlandaio kritiseeris teda sellepärast. Michelangelo kaitses end: «Aga Kristus oli samuti töömees, puusepp.» Õpetaja vastas: «Firenze ei võta vastu töölisklassi Kristust. Nad on harjunud mõtlema, et Kristus oli aadlik.»
Mõned on harjunud ainult ajaloolise Päästjaga. Nad ei taha vastu võtta sisemist Kristust, kuigi tõeliselt peab Kristus elama südames.
Kuulsas prantsuse romaanis räägitakse briti lordist, kellele meeldis lollitada primadonnat ooperis. Ta käis igal õhtul primadonnat kuulamas, saatis talle lilli ja ehteid. Naine hakkas lordist huvituma ning määras kindlaks kohtumise ühel peol, aga primadonnat ei tutvustatud mehele õige nimega. Mees ei teinud temast välja tol korral, ega ka hilisematel kordadel. Naine meeldis talle ainult etenduste rollides. Mees ei tundnud isegi teda ära.
Paljud meist kummarduvad Jeesuse piltide ees Piiblis. Me kummardume Tema eest nii, nagu Teda kujutatakse armulaual või kujudel. Aga kui Ta läheb meist mööda nälgiva inimese näol, kui Ta kannatab vanglas või haiglas, me ei anna Talle au ega ole Tema poolel. Kutsugem Kristus elama meie südamesse ja tundkem Ta ära kannatavate inimeste näol, kes meid ümbritsevad. Tundkem ära ka Tema lähedalolek meie elus ja teiste inimeste eludes.